Lõvi park on Tallinnas Nõmme linnaosas Hiiu asumis paiknev elukvartal. Tegemist on 2 hektari suuruse, terviklikult planeeritud tänapäevase linnaruumiga, mille arhitekt on Andres Alver koos Indrek Rünkla ja Tarmo Lahtiga arhitektuuribüroost Alver Arhitektid, ja see valmib lõplikult 2012. aasta jooksul[1].
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab ajakohastamist. |
Kvartali südameks on skulptor Mare Mikofi loodud monumentaalne pronksist lõviskulptuur ja ajaloolise munakivisillutisega tammeallee. Krundil juba tsaariajal paiknenud sõjaväeosa Vääna tänava poole avanev endine peavärav on algsel kujul taastatud.
Kvartalis on viieosaline ja kolmekorruseline kortermaja 23 korteriga, mille ehitajaks on Merko Ehitus.
Ajalugu
Tsaariarmeest Vabadussõjani
Kuni I maailmasõja eelõhtuni, 1913. aastani, oli maa-ala tühi, madalate mändidega kaetud liivik. Seoses Peeter Suure merekindluse ehitusega rajati sinna ranniku kaitset teenindanud kindlusraudtee ning barakid keiserliku sõjaväe sapööriüksuse majutamiseks. Eesti Vabadussõja ajal, 1919. aasta kevadel majutati nendesse barakkidesse Taani vabatahtlike kompanii: 213 meest, sh 12 ohvitseri eesotsas kapten Richard Gustav Borgeliniga. Mõni päev enne rindele saatmist, 18. mail 1919 vaatasid üksuse üle ülemjuhataja Johan Laidoner ja staabiülem Jaan Soots[2].
Nõmme linna oma garnison
Pärast Vabadussõja lõppu, 1920. aasta kevadel, koondati barakkidesse Eesti Inseneripataljoni kolm roodu: sapööri-, telegraafi- ja raudteerood. Märtsis 1924 eraldati pataljonist telegraafirood, millest moodustati siiani tegutsev Sidepataljon ning allesjäänud üksus nimetati Pioneerpataljoniks[3]. Ala, kus asusid kasarmud, oli poolkaares piiratud kitsarööpmelise Liiva-Vääna raudtee tammiga ja põhjast Harku tänavaga. Väeosa värav avanes Nõmme-Väikese raudteejaama (tänase Vääna tänava) poole ja on nüüdseks väärikalt taastatud.
Pioneerpataljon moodustas Nõmme linna garnisoni ja pataljoniülem oli ühtlasi Nõmme garnisoni ülem. Nõmme Garnisoni juhtis pea kogu iseseisvusaja üks mees – kaptenist koloneliks tõusnud Johan Haljaste (enne eestistamist Grünberg). Kriisi korral oleks kogu Nõmme linna juhtimine allutatud garnisoni ülemale[3].
Garnisoni ja linna hea läbisaamine ning koostöö oli tolleaegse Eesti ühiskonna mentaliteedi üks aluseid ning teisiti ei saanud see olla ka linnaks pürgival Nõmmel. Kaitseväelased eesotsas garnisoniülemaga võtsid kõige tegusamalt osa kohaliku elu edendamisest, andes väärilise panuse Nõmme arengusse. Garnisoni territoorium oli osaliselt avatud ka nõmmelastele. Nimelt rajati seal igal talvel kelgumägi ja liuväli, kus õhtuti mängis pataljoni orkester. Liuvälja kõrvale ehitasid sõdurid lastele lumelinna – lumest kindluse koos tornide ja müüridega[2]. Garnisoni ja Nõmme linna häid suhteid iseloomustab see, et 26. mail 1929 annetasid nõmmekad riigivanema juuresolekul Pioneerpataljonile lipu – kuldse lõviga oliivirohelisel taustal.
Pioneerpataljon asus kvartalis 1940. aasta sügiseni, mil formeeriti ümber Punaarmee 22. Territoriaalkorpuse üksikuks sapöörpataljoniks. 1941. aasta suvel saadeti väeosa Värska laagrisse ning sealt sõja puhkedes rindele.
Säilinud on vaid Pioneeripataljoni ohvitseride elamu (Vääna tänav 4) – uhke mansardkorrusega hoone ajaloolise peavärava kõrval.
Tallinnfilmi stuudio
Sõjaväe käes oli kvartal nii Saksa okupatsiooni ajal kui ka Nõukogude võimu perioodil kuni 1970. aastateni. Hiljem ehitati territooriumile Tallinnfilmi võttepaviljon, kus asus ka kostüümiladu ja prožektoripark. Paviljon töötas 1990. aastate alguseni. Paraku oli tegemist nõukogudeaegse ilmetu ehitusega, mis oma funktsiooni ei õigustanud ja on tänaseks lammutatud.
Lõvi tänav – uus tänav Nõmmel
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
