Helsingi olümpiastaadion

Helsingi olümpiastaadion on Soome suurim spordiareen. Lisaks spordivõistlustele toimuvad seal suvel ka kontserdid. Staadion asub Töölö linnaosas. Staadion asub ligi kahe kilomeetri kaugusel Helsingi kesklinnast. Staadion esindab arhitektuurselt funktsionalismi.^[viide?]

Helsingi olümpiastaadion

Staadioni ajalugu

Olümpiastaadioni torn

Helsingi olümpiastaadioni ajalugu algas 11. detsembril 1927, kui Helsingi linn ja mitmed spordiorganisatsioonid moodustasid Staadioni Sihtasutuse. Sihtasutuse eesmärk oli Helsingisse ehitada staadion, mis võiks olla suveolümpiamängude peaareen. Staadioni projekti saamiseks korraldati arhitektuurivõistlus, mille võitsid arhitektid Yrjö Lindegren ja Toivo Jäntti oma funktsionalismi printsiipe järgiva projektiga.^[viide?]

Olümpiastaadioni ehitati 12. veebruarist 1934 kuni 12. juunini 1938. Staadion pidi võõrustama 1940. aasta olümpiamänge, kuna Tokio oli oma õigusest olümpiamänge korraldada loobunud. Loobumise põhjuseks oli Jaapani osalemine 1937. aastal alanud Teises Hiina-Jaapani sõjas. 1938. aastal valis ROK pärast Tokio loobumist uueks olümpiamängude korraldajaks Helsingi. Kuid mängud jäid 1939.–1940. aastal toimunud Talvesõja kahjustuste ja Euroopas hoogustunud sõjategevuse (Teine maailmasõda) pärast ära.^[viide?]

Olümpiastaadioni on kohendatud mitu korda. Staadioni suurim pealtvaatajate mahutavus oli 1952. aasta olümpiamängude ajal, kui sinna mahtus üle 70 000 pealtvaataja. Olümpiastaadioni suurem ümberehitus oli aastatel 1990–1994.^[viide?]

Staadioni juhtkond

Olümpiastaadioni sihtasutuse esimene juht oli Erik von Frenckell, kes oli sellel ametipostil 50 aastat, 1927–1977. Täpselt oma juhtimisaastate keskel sai ta näha oma tehtud töö tulemust, kui Helsingis korraldati 1952. aastal olümpiamängud. Sihtasutus tegutseb endiselt olümpiastaadionil. Sellel on kaks haldusosakonda, sihtasutuse juhtkond ja sihtasutuse liikmed. Sihtasutuse juhtkond tuleb aastas kokku kaheksa-üheksa korda, kõik liikmed korra aastas. Juhatuse esimees on Erkki Aurejärvi ja asetäitja Esko Paukkonen. Sihtasutuse praegused liikmed on Heidi Ruhala, Kari Piimies, Riitta Hämäläinen-Bister, Mari Puoskari, Timo Haukilahti, Antti Pihlakoski ja Pekka Hämäläinen.^[viide?]

Staadioni mõõtmed

Olümpiastaadioni torni kõrgus on 72 meetrit ja 71 cm, mis on 1932. aasta olümpiamängudel Los Angeleses Soomele odaviskes kuldmedali toonud Matti Järvineni võidutulemuse pikkus. Staadioni pikkus on 243 meetrit ja laius 159 meetrit. Suurim pealtvaatajate arv 70 435 oli 1952. aasta OM-il. Praegu on istekohtade arv 40 600, millest 15 000 on katuse all.^[viide?]

Staadionil toimunud tähtsündmused

• 1952. aasta olümpiamängud
• 1957. aasta jääpalli maailmameistrivõistlused
• 1971. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus
• 1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused
• 1994. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus
• 2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused

Kontserdid

• Rolling Stones 2. september 1970
• Dire Straits 4. august 1992
• Rolling Stones 6. juuni 1995
• Bon Jovi 19. juuli 1996
• Tina Turner 7. august 1996
• U2 9. august 1997
• Michael Jackson 24. ja 26. august 1997
• Elton John 25. juuni 1998
• Rolling Stones 5. august 1998
• Mestarit 5. august 1999
• AC/DC 26. juuni 2001
• Bruce Springsteen 16. ja 17. juuni 2003
• Rolling Stones 16. juuli 2003
• Metallica 28. mai 2004
• Paul McCartney 17. juuni 2004
• Genesis 11. juuni 2007
• Metallica 15. juuli 2007
• Rolling Stones 1. august 2007
• Bon Jovi 16. juuni 2008
• Bruce Springsteen 11. juuli 2008
• Iron Maiden 18. juuli 2008
• AC/DC 17. juuni 2009

• 
  Olümpiastaadion Finnairi staadioni kõrval
• 
  Üheksa olümpiakulda võitnud mehe järgi Paavo Nurmi teeks nimetatud allee viib staadioni torni juurde
• 
  Soome lipp ja staadioni torni alaosa

Välislingid

• Helsingi olümpiastaadioni koduleht
• Soome spordimuuseumi koduleht
• Olümpiastaadionist Helsingi reisijuhi kodulehel