Venemaa füüsik From Wikipedia, the free encyclopedia
Heinrich Friedrich Emil Lenz (24. veebruar/vkj 12. veebruar 1804[1][2] Tartu – 10. veebruar 1865 Rooma) oli baltisakslasest füüsik. Ta sõnastas 1833 induktsioonivoolu suuna määramise reegli (Lenzi reegel). Tema järgi on valitud induktiivsuse tähis L.
| Emil Lenz | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
12. veebruar 1804 (Juliuse kalendris) Tartu |
| Surmaaeg |
29. jaanuar 1865 (Juliuse kalendris) (60-aastaselt) Rooma (Kirikuriik) |
| Amet | füüsik, insener |
| Töökoht | |
Ta lõpetas 1820 Tartu Kubermangugümnaasiumi. Aastail 1820–1823 õppis ta Tartu Ülikoolis keemiat ja füüsikat.
1823–26 võttis Lenz osa Otto von Kotzebue kolmandast ümbermaailmareisist füüsikuna. Ta mõõtis külastatud paikades ilma ja merevee füüsikalisi omadusi. Ekspeditsiooni tulemused avaldati 1831 "Peterburi Teaduste Akadeemia Toimetistes".
Tema nime kannab Lenzi neem Taimõri järves.
Hiljem mõõdistas Lenz Kaukaasias Kaspia mere rannikut.
Aastast 1828 kuulus Lenz Peterburi Teaduste Akadeemiasse, esialgu adjunktina, alates 1834 akadeemikuna. 1836. aastast oli ta Peterburi ülikooli õppejõud (aastast 1840 professor ja matemaatika-füüsikateaduskonna dekaan, 1863. aastast surmani rektor). Lisaks õpetas ta 1830–31 St. Petri-Schules, samuti Mihhaili suurtükiväekoolis.
Lenzi loengud füüsikast ja füüsikalisest geograafiast paistsid silma selguse ja range süstemaatilisuse poolest. Sama kehtis tema gümnaasiumide füüsikaõpiku ja füüsikalise geograafia käsiraamatu kohta. Kumbagi anti välja mitu trükki. Eriti levinud oli neist füüsikaõpik.
Lenzi reegli järgi tekitab indutseeritud elektromotoorjõud alati elektrivoolu, mille magnetväli püüab kompenseerida muutusi induktsioonivoolu esilekutsuvas magnetvoos. Selle reegli avaldas ta 1834 artiklis "Über die Bestimmung der Richtung durch elektrodynamische Vertheilung erregten galvanischen Ströme" Füüsika ja Keemia Aastaraamatus ("Annalen der Physik und Chemie", alates 1900 kuni tänapäevani kannab see ajakiri nime "Annalen der Physik").
Elektromagnetismi hakkas Lenz õppima 1831. Lisaks omanimelisele seadusele avastas Lenz James Prescott Joule'ist sõltumatult 1842 Joule'i seaduse ja sellepärast nimetatakse seda Joule'i-Lenzi seaduseks.
Lenz osales agaralt galvanoplastika väljatöötamises. Selle meetodi oli leiutanud tema sõber ja kolleeg Moritz von Jacobi. 1839 valmistas Lenz selle meetodi abil mitu medaljoni. Koos ühe reljeefiga, mille Jacobi samal aastal valmistas, on need maailma esimesed galvanoplastilised skulptuurid.
Füüsikalise geograafia vallas uuris Lenz õhutemperatuuri ja merevee soolsust, Kaspia mere veetaseme kõikumist, õhurõhu muutuse sõltuvust kõrgusest merepinnast, maamagnetismi mõõtmist, magnetilist inklinatsiooni jm.
Lenz suri Roomas rabandusse.
Tema vanaisa Friedrich David Lenz oli Tarvastu koguduse õpetaja ning Tartu Ülikooli eesti ja soome keele lektor.
Tema poeg Robert Lenz (1833–1903) oli füüsik, Vene Geograafiaseltsi füüsikalise geograafia osakonna juht, Peterburi Teaduste Akadeemia korrespondentliige ja salanõunik.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
