Haldusõigus
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Haldusõigus (inglise keeles administrative law) on õigusnormide kogum, mis kehtib haldustegevuses, -menetluses ja -korralduses. Haldusõigus loob õigusi ja kohustusi kodanikule, aga ainult avaliku võimu ja kodaniku vahelistes suhetes.[1]
Haldusõigus jaguneb 1) erahaldusõiguseks – justiitshaldusõigus, sotsiaal- ja tervishoiu haldusõigus, riigikaitse haldusõigus, KOV haldusõigus ehk munitsipaalhaldusõigus; 2) üldhaldusõiguseks; 3) finantshaldusõiguseks; 4) haldusprotsessiks.
Haldusõiguse põhimõtted on olemas põhiseaduses või on sellest tuletatavad.[2]
Ühelt poolt on hea halduse tava katusmõiste, mis koondab enda alla teised haldusõiguse ja ‑menetluse põhimõtted. Lisaks väljendab hea halduse tava halduse inimlikkust (abivalmidust, lahkust, korrektsust).[2] Üldjuhul on hea haldus tõhus haldus, sest see võimaldab võtta vastu sisuliselt õige otsus. Selleks on olemas menetlusosaliste õigused (nt ärakuulamise õigus, menetlusse kaasamise õigus), mis võimaldavad saada vajalikke andmeid materiaalselt ehk sisuliselt õige otsuse vastu võtmiseks.[3]
Haldusmenetluse seadusega sätestatakse, et eraisiku põhiõigusi ja -vabadusi saab piirata üksnes seaduse alusel.[4] Selle printsiibi alla käivad ka seadusliku aluse ja olulisuse põhimõte, mis vastavad küsimustele, kas haldustegevuses tehtavad otsused võivad piirata inimeste põhiõigusi ning kes peab määratlema piiramise olulised tingimused.[2]
Seaduslikkuse põhimõte tuleneb põhiseadusest (§ 3 lg 1).[2]
Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peab inimeste õiguste ja vabaduste piiramisel lähtuma põhiseadusest ja selle põhimõtetest ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud.[5] Seetõttu peavad haldusaktid ja -toimingud olema eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad.[4]
Proportsionaalsuse põhimõte on sätestatud põhiseaduse paragrahvis 11.[2]
Võrdse kohtlemise põhimõte keelab kohelda inimesi ebavõrdselt, kui puudub mõjuv põhjus.[2]
Võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb põhiseadusest (§ 12 lg 1).[2]
Õiguskindlus jaguneb kaheks: õigusselguseks ja õiguspäraseks ootuseks.[2]
Haldusorganil on õigus valida menetlustoimingu vorm ja määrata muud olulised üksikasjad. Samuti peab menetlustoimingu läbiviimine olema eesmärgipärane ja tõhus. Haldusorganil tuleb valida lihtsaim ja kiireim viis toimingu tegemiseks, et asjaosalistele ei tekiks üleliigseid kulutusi ega ebamugavusi.[8]
Haldusorganil on kohustus uurida välja kõik olulised asjaolud, mis võivad menetluse kulgu mõjutada. Vajaduse korral peab haldusorgan omal algatusel leidma ja koguma tõendeid, et lõpuks õige lahenduseni jõuda.[8]
Menetlusosalisel on õigus esitada oma arvamus ja vajaduse korral ka vastuväited enne, kui haldusorgan annab välja menetlust puudutava haldusakti. Haldusorganil tuleb menetlusosalisele anda võimalus arvamuse ja vastuväidete avaldamiseks ka siis, kui tema suhtes antakse välja koormav haldusakt või tehakse muu toiming, mis võib kahjustada tema õigusi.[8]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.