From Wikipedia, the free encyclopedia
Häälekurrud (ladina keeles ainsus plica vocalis, mitmus plicae vocales, rahvapärane nimetus ka häälepaelad) on paljudel loomadel kõris, hingetoru ülemises osas, paiknevad paarilised elastsed kurrud.[1] Häälekurdude võnkumise ja kopsude ventileerimise (sisse- ja väljahingamisel) tulemusel häälitsetakse (tehakse häält).[2]
Häälekurdude paksusest ja pikkusest, ka kõri suurusest, oleneb hääle kõrgus.
Häälekurdude areng, anatoomia, asend, kuju, sooned, sellele kinnituvad lihased ja morfoloogia ning patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Madudel häälekurrud puuduvad. Neile omast sisinat (kaitsereaktsiooni osana) tekitavad nad jõuliselt häälekõri (hääleaparaadi) kaudu hingates. [3]
Kumbki häälekurd koosneb :
Häälekurdude vahel on häälepilu.
Häälekurrud koos häälepiluga (rima glottidis) moodustavad hääleaparaadi (häälekõri) e glóttis'e.[4]
Häälekurdudega seostatakse selliseid haiguslikke seisundeid nagu häälekurruhaavand, häälekurruhalvatus, häälekurrupolüüp, häälekurruvähk jpt.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.