Guinea-Bissau lipp

Guinea-Bissau lipp on Guinea-Bissau Vabariigi riigilipp.

Ta võeti ametlikult kasutusele 24. septembril 1973, kui Guinea-Bissau kuulutati iseseisvaks.

Lipu proportsioonid on 1:2.

Vardapoolsel küljel on 1/3 laiuse ulatuses punane laid, mille keskel on must viisnurk.

Ülejäänud osa on jaotatud kaheks võrdseks pikitriibuks, millest ülemine on kollane ja alumine roheline.

Guinea-Bissau riigilipp on rahvuslipp maal ja merel.

Värvidel on järgmine tähendus:

Punane laid meenutab rahva vaeva, võitlust ja kannatusi koloniaalajal ning Guinea-Bissau iseseisvussõda (iseseisvuse eest valatud verd).
Kollane tähistab töö vilju ja lõikust, mis tagab heaolu. See on kulla värv. Kollane tähistab ka ühtsust: Amílcar Cabral on öelnud, et "meie ja Aafrika vaheline ühtsus on kullast kallim".
Roheline märgib (riigi lõunaosa) troopilist loodust ja lootust õnnelikule tulevikule (tulevast elu ja lootust võitluses).
Must viisnurk on Aafrika ja tema rahva ning nende väärikuse, vabaduse ja rahu sümbol. Tähe viis tippu tähistavad viit meelt.

Lipp on meelega valitud sarnasena endise Roheneemesaarte lipuga. See väljendas tolle riigiga ühinemise püüdlusi.

Koloniaalajal kasutati Portugali Guineas Portugali lippu.

Aastal 1967 tehti ettepanek lisada iga Portugali asumaa lipule selle asumaa vapp. Seda ei tehtud teoks.

Guinea-Bissau lipp pärineb iseseisvusliikumise PAIGC-i lipust, mis kasutas punast, kollast ja rohelist kui panaafrika värve. Pärast iseseisvumist 1973 eemaldati kiri "PAIGC" musta viisnurga alt. Nõnda omandas lipp praeguse välimuse. PAIGC oli Guinea-Bissaus esialgu ainupartei.

PAIGC-i lipu eeskujuks oli Ghana lipp, millel punane tähistab märtrite verd, roheline metsi ja kollane maavarasid. Ghana lipp (1957) kasutas esimesena panaafrika värve.