From Wikipedia, the free encyclopedia
Digitaallaud ehk digiteerimislaud ehk graafikalaud ehk graafikatahvel (ingl graphics tablet) on arvuti sisendseade, mis võimaldab joonistada kujutisi otse arvutisse, nagu joonistataks pliiatsiga paberile. Digitaallauaga kasutatavat pliiatsit nimetatakse puutepliiatsiks ehk stiiluseks (ingl stylus). Digitaallauda saab rakendada ka käsikirjalise teksti digiteerimiseks ja piltide või teiste graafikaobjektide kopeerimiseks paberilt arvutisse.
Digitaallaua moodustab tasane pealispind, millele saab puutepliiatsiga "joonistada" või pilti kopeerida, liigutades puutepliiatsit mööda paberil olevaid kujutise kontuure. Enamasti joonistatud kujutis digitaallaual nähtav ei ole, vaid kuvatakse arvuti kuvaril. Siiski on ka niisuguseid mudeleid, kus digiteerija toimib kuvarina ehk kujutist saab näha kohe digitaallaualt. See teeb kogu protsessi paberile joonistamisega sarnaseks.
Mõned digitaallauad on mõeldud asendama arvutihiirt, s.t neid kasutatakse lauaarvutites peamiste osutusseadmetena.
1888. aastal Elisha Gray patenditud Teleautograaf (inglise teleautograph) oli esimene elektrooniline seade, kuhu sai kirjutada või joonistada kujutisi ning seejärel edastada seda kujutist ühest kohast teise. Seade oli laialt kasutusel allkirjade kiireks edastamiseks pankades ja suurtes haiglates. Tänapäevaseks analoogiks võib pidada faksi.
Esimene tänapäevastega sarnanev digitaallaud oli Stylator, mida hakati 1957. aastal kasutama käsitsi kirjutatud teksti tuvastamiseks.
Natuke rohkem tuntud oli RAND Tablet või Grafacon (inglise Graphic Converter – graafiline konverter), mida esitleti 1964. aastal. See kasutas juhtmetest võrku, mis kodeeris horisontaalsed ja vertikaalsed koordinaadid magnetsignaaliks. Digitaalpliiatsi abil teisendati see signaal arvutis asukoha koordinaatideks.
Helilaua puhul kasutati digitaalpliiatsit, mis klõpsu korral genereeris sädemeid. Lauapinna mikrofonid identifitseerisid heli abil digitaalpliiatsi asukoha. Süsteem oli väga keeruline ja kallis.
Digiteerijad olid väga populaarsed 1970. aastate keskel ja 1980. aastate alguses. Populaarsus oli tingitud ID (Intelligent Digitizer) ja BitPad (Summagraphicsi tooted) kommertsedust. Need digiteerijad olid kasutusel raalprojekteerimissüsteemide sisestusseadmetena, mis olid ühendatud personaalarvuti ja raalprojekteerimistarkvaraga (nt AutoCAD).
Summagraphics valmistas oma BitPadist ka OEM (originaalseadmete tootja) versiooni, mida Apple müüs lisaseadmena Apple II arvutitele. See digitaallaud töötas magnetostriktsiooni tehnoloogial, mille puhul kasutati kõvale alusele laotatud erilisest sulamist traate, et määrata puutepliiatsi otsa täpset asukohta või digiteerija kursori keskpunkti laua pinnal. See tehnoloogia võimaldas kolmemõõtmelist positsioneerimist.
Esimene koduarvutile mõeldud digiteerija oli KoalaPad. Algselt oli see küll loodud ainult Apple II-le, kuid lõpuks sai toodet kasutada peaaegu kõigil tolleaegsetel koduarvutitel, mis toetasid graafikat. Näiteks TRS-80 Color Computer, Commodore 64 ja Atari 8-bitine perekond. Hiljem hakkasid ka teised ettevõtted digitaallaudu valmistama. Näiteks Atari selle valdkonna toodangut peeti väga kvaliteetseks.
1981. aastal lõi muusik Todd Rundgren esimese värvilise digiteerija tarkvara, mis litsentsiti Apple'ile Utopia Graphics Tablet Systemi nime all.
1980. aastatel hakkasid mõned tarnijad lisama digiteerijatele lisamenüüsid ning võimalust tuvastada käsitsi kirjutatud teksti.
On tehtud palju katseid digitaallaudades kasutusel olevate tehnoloogiate kategoriseerimiseks. Mõned neist on nimetatud siin:
Kõigi nende tehnoloogiate korral võib digitaallaud kasutada saadud signaali selleks, et määrata kindlaks kaugus pinna ja pliiatsi vahel, pliiatsi kalle (nurk vertikaalist) ja muud lisainformatsiooni.
Puuteekraanidega võrreldes pakub digitaallaud üldiselt suuremat täpsust ja võimalust jälgida objekti, mis ei puuduta digitaallauda. Digitaallaud on aga kallim ja seda on võimalik kasutada ainult kindla digitaalpliiatsi ja muude lisaseadmetega.
Digitaallauda ei ole võimalik kasutada eraldiseisvalt, vaid see ühendatakse arvutiga tavaliselt USB pordi kaudu. Tavaliselt ei ole peale draiverite spetsiaalset tarkvara vaja paigaldada – laud töötab kohe osutusseadmena.
Mõnedel mudelitel on olemas sisseehitatud kiirklahvid (ingl hotkey). Nii vajutamisnupud kui ka sensoorsed klahvid teostavad põhifunktsioone: salvestamine, avamine, kopeerimine, uus fail jne. Mõnel mudelil võib nuppude funktsioone soovikohaselt muuta.
Puutetahvel ehk interaktiivne tahvel (interactive whiteboard)
Puuteekraan (touch screen)
Tavaliselt kuuluvad digitaallaua komplekti digitaallaud, digitaapliiats, juhe ühenduseks arvutiga (nt USB-3 – USB-C), digitaalpliiatsi alus (kuna digitaalpliiatsi otsak on suhteliselt nõrk element), lisaotsakud, otsakute vahetamise vahend, seadmedraiverid.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Digitaallaud |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.