Gottlieb Ney

Gottlieb Pe(e)ter Ney (7. oktoober 1881 Tallinn – 11. detsember 1973 Stierstadt, Lääne-Saksamaa) oli eesti ajaloolane. Korp! Sakala vilistlane.

Gottlieb Ney lõpetas 1905. aastal Tartu Ülikooli cand. hist. kraadiga ja töötas aastatel 1905–1912 ajaloo- ja geograafiaõpetaja Peterburis ning aastail 1913–1919 Arhangelski gümnaasiumi inspektori ja direktori kohusetäitjana.

1919. aastal naasis Gottlieb Ney Eestisse, kus töötas kooliõpetaja ja -direktori ning riigiametnikuna, sh 1923–1935 Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi teadus- ja kunstiosakonna juhatajana ning oli aastatel 1925–1935 ühtlasi Muinsusnõukogu esimees, hiljem oli Gottlieb Ney Riigiarhiivi ja Riigiraamatukogu direktor. 30. mail 1934 nimetas riigivanem Konstantin Päts ta Eesti esindajaks Rahvusvahelisse Ajalooliste Mälestiste Komisjoni.^[1]

1940. aastal peale Eesti okupeerimist ja annekteerimist nimetati Gottlieb Ney ENSV Riikliku Keskarhiivi juhatajaks^[2].

Teise maailmasõja eel 1941. aastal siirdus Gottlieb Ney järelümberasujana Saksamaale, sealt aga pärast Teist maailmasõda 1948. aastal Rootsi, kus töötas Lundis arhivaarina.

Viited

1. VAU
2. Enn Küng, Arhiiviajaloolane Arnold Soom (3. juuni 1900 – 28. juuli 1977), Tuna nr 2, 2016

Välislingid

• Gottlieb Ney Eesti biograafilises andmebaasis ISIK