George Enescu

George Enescu (Prantsusmaal tuntud kui Georges Enesco; 19. august 1881 – 4. mai 1955) oli rumeenia helilooja, viiuldaja, pianist, dirigent ja muusikapedagoog. Paljud peavad teda Rumeenia tähtsaimaks muusikuks.^[viide?]

1930

Ta sündis Kirde-Rumeenias Liveni külas, mis pärast tema surma nimetati tema järgi (küla asub praeguse haldusjaotuse järgi Botoșani maakonnas). Ta oli juba lapsena muusikas andekas ja hakkas varakult heliloominguga katsetama. Sellest ajast on säilinud mõned lühikesed palad viiulile ja klaverile. Varaseim märkimisväärse pikkusega teos on pealkirjastatud "Pămînt românesc" (Rumeenia maa) ja see on juurdekirjutuse järgi "oopus klaverile ja viiulile George Enescult, rumeenia heliloojalt, vanus viis aastat ja veerand". Varsti pärast seda viis isa ta õppima helilooja Eduard Caudella juurde.

5. oktoobril 1888 sai temast ajaloo noorim õpilane Viini konservatooriumis. Seal olid tema õpetajad Joseph Hellmesberger noorem, Robert Fuchs ja Sigismund Bachrich. 1891. aastal andis kümneaastane George kontserdi Viini õukonnas, kohal oli ka keiser Franz Joseph I. Enescu lõpetas konservatooriumi hõbemedaliga enne oma 13. sünnipäeva.

1895. aastal läks ta õpinguid jätkama Pariisi. 1898. aastal esitles ta Pariisis oma esimest küpset helitööd "Poema Română".

Suur osa tema loomingust oli mõjutatud rumeenia rahvamuusikast. Populaarsemate teoste seas olid kaks rumeenia rapsoodiat, ooper "Œdipe" ja orkestrisüidid. Ta kirjutas ka viis sümfooniat (kaks neist lõpetamata) ja kammermuusikat.

8. jaanuaril 1923 tegi ta dirigendidebüüdi Ameerikas, juhatades Carnegie Hallis Philadelphia sümfooniaorkestrit. Pärast seda külastas ta USA-d sageli. Ameerikas veendi teda 1920. aastatel salvestama oma viiulimängu. Ta juhatas mitmeid USA orkestreid. Alates 1927. aastast oli tema õpilane viiuldaja Yehudi Menuhin.

1939. aastal abiellus ta Maria Rosettiga.

Ta on maetud Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis.