Remove ads
From Wikipedia, the free encyclopedia
Florimond Hervé (õieti Louis Auguste Joseph Florimond Ronger; 30. juuni 1825 Houdain, Pas-de-Calais' departemang – 3. november 1892 Pariis) oli prantsuse helilooja, libretist, organist, laulja, dirigent, lavakujundaja ja teatrijuht.
Teda on nimetatud Prantsuse operetikoolkonna isaks või prantsuse operetiloomingu uuele ajastule alusepanijaks. Ta komponeeris 110 operetti, mimodraamat, pantomiimi, burleski, vodevilli, opéra bouffe’i, paroodiat, divertismenti ning muusika 7 balletile ja 7 revüükavale.
Noorukina laulis (tenor) Pariisi Saint-Rochi kiriku kooris. Õppis Pariisis Antoine Elwarti ja Daniel Auberi juures. Töötas juba 15-aastaselt organistina nii Bicêtre Hospitalis kui ka mainekas Pariisi St. Eustache’i kirikus. Esines näitleja ja lauljana, esitades Odéoni ja Palais-Royali teatris tenoripartiisid. Oli hiljem nendes teatrites orkestrijuht (chef d´orchestre).
1848. aastal võttis ta varjunimeks Hervé ning hakkas selle all komponeerima kergeid lavalugusid Montmartre'i teatrile. Esines ise seal oma groteskis "Don Quichotte et Sancho Pança" ("Don Quijote ja Sancho Panza") don Quichotte’i rollis. Esimest korda pälvis üldise pariislaste tähelepanu burleskiga "Les folies dramatiques".
Asutas 1854. aastal oma väikese teatri Folies-Concertantes, mis hiljem sai nimeks Folies-Nouvelles. Komponeeris sellele teatrile 31 lühikest lavalugu, mida nimetas bouffonerie-opérette’iks või folie-opérette’iks. Selles teatris esitati ka Léo Delibes'i ja Jacques Offenbachi varasemaid töid.
Kehva tervise tõttu loobus ta 1857. aastal teatrijuhi, stsenaristi, helilooja ja laulja tööst ning läks välismaale tervist parandama. Pöördunud aasta pärast tagasi Pariisi, võttis endale muusikajuhi ülesanded teatrites Eldorado ja Délassements-Comiques. Alles 1866. aastal hakkas Offenbachi eeskujul komponeerima pikemaid operette (opéra bouffe). Sellest ajast algas tema ja Offenbachi vahel ka karm konkureerimine Pariisi muusikateatrites. Tema "L’oeil crevé, Chilpéric" ("Täppissilm Chilpéric"), "Le petit Faust" ("Väike Faust") ja "Les turcs" ("Türklased") olid väga populaarsed. Ta mängis ise jätkuvalt nendes kandvaid osi.
1870. aastate alguses käis Londonis abistamas inglasi operettide lavastamisel. Komponeeris Gaiety teatrile extravaganza "Aladdin the Second" (Alladin II) ja Covent Gardeni teatrile "Babil and Bijou". Oli mõnda aega Gaiety teatri muusikajuht. 1883. aastal valmis vodevill-operett "Mam’zelle Nitouche", mis on kogu tema operetiloomingust rahvusvaheliselt tuntuim teos ning olnud Offenbachi oopuste kõrval üks väheseid prantsuse operette, mida tänaseni aeg-ajalt esitatakse ka väljaspool Prantsusmaad.
Lavateostest on "Mam'zelle Nitouche'i" kõrval olnud enam esitatud "Chilpéric", "Alladin the Second", "Le petit Faust", "Lili" ja "La cosaque" ("Kasakas").
Elu lõpuaastatel kannatas hingelise tasakaalutuse all. Kui ta 1892. aastal Pariisis suri, oli ta elanud oma karmist konkurendist Offenbachist 12 aastat kauem.
Eestis on esitatud "Mam'zelle Nitouche'i" Estonias 1907, 1915, 1966, Vanemuises 1957 ja Endlas 1926.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.