Füüsikakonstant

Füüsikakonstant ehk universaalkonstant on füüsikalisi objekte iseloomustav jääv suurus, s.t looduse teatud omadusi kirjeldav arv, millel on igal pool ja igal ajal üks ja seesama väärtus. Füüsikakonstandid kuuluvad seostavate teguritena põhilisi füüsikaseadusi väljendavatesse valemitesse.

Tuntakse sõltumatuid konstante, nt valguse kiirus vaakumis, gravitatsioonikonstant, Plancki konstant, ja neist sõltuvaid füüsikakonstante; nt aatomifüüsika oluline konstant Bohri raadius avaldub elektrilise konstandi, Plancki konstandi, elementaarlaengu ja elektroni massi kaudu.

Füüsikakonstantide väärtused ja dimensioonid olenevad mõõtühikute süsteemist. Nn loomulikes süsteemides loetakse mõningad füüsikakonstandid dimensioonita suurusteks ja võrdseks ühega.^[1]

Füüsikakonstante

Tabeliandmed pärinevad allikast: CODATA Internationally recommended 2018 values of the Fundamental Physical Constants.

Sulgudes olevad numbrid näitavad viimaste numbrikohtade määramatust (nt väärtus 6,674 30(15) tähendab sama mis 6,674 30 ± 0,000 15).

Nendel konstantidel, mis on aluseks Si põhiühikute defineerimisel, on antud täpne väärtus (ilma piirhälveteta); see väärtus on valitud niisugune, mis kehtestamise ajal vastas kõige paremini mõõtmistulemustele.

Konstant	Tähis(ed	Väärtus (SI ühikutes)
Elektromagnetism
Valguse kiirus vaakumis	${\displaystyle c_{\text{0}}\equiv c}$	${\displaystyle 299\,792\,458\;\mathrm {\frac {m}{s}} }$
Magnetiline konstant	${\displaystyle \mu _{\text{0}}}$	${\displaystyle 1,256\,637\,062\,12(19)\times 10^{-6}{\frac {\mathrm {N} }{\mathrm {A} ^{2}}}\;\approx \;4\,\pi \cdot 10^{-7}{\frac {\mathrm {N} }{\mathrm {A} ^{2}}}}$
Elektriline konstant	${\displaystyle \varepsilon _{0}={\frac {1}{\mu _{\text{0}}\,c^{2}}}}$	${\displaystyle 8{,}854\ 187\,8128(13)\cdot 10^{-12}\,\mathrm {\frac {F}{m}} \approx {\frac {10^{7}}{4\,\pi \cdot 299\ 792\ 458^{2}}}\,\mathrm {\frac {A\,s}{V\,m}} }$
Elementaarlaeng	${\displaystyle e}$	${\displaystyle e=1{,}602\,176\,634\cdot 10^{-19}\;\mathrm {C} }$ (täpne väärtus)
Gravitatsioon
Gravitatsioonikonstant	${\displaystyle G}$	${\displaystyle 6{,}674\,30(15)\cdot 10^{-11}\;\mathrm {\frac {m^{3}}{kg\cdot s^{2}}} }$
Termodünaamika
Absoluutne nullpunkt	${\displaystyle T_{\text{0}}}$	${\displaystyle 0\,\mathrm {K} ={-273{,}15\,}^{\circ }\mathrm {C} }$
Avogadro arv	${\displaystyle N_{\text{A}}}$, ${\displaystyle L}$	${\displaystyle 6{,}022\;140\;76\cdot 10^{23}\,{\frac {1}{\mathrm {mol} }}}$ (täpne väärtus)
Boltzmanni konstant	${\displaystyle k_{\text{B}}}$	${\displaystyle 1{,}380\,649\cdot 10^{-23}\;\mathrm {\frac {J}{K}} }$ (täpne väärtus) Elektronvoltides kraadi kohta: ${\displaystyle 8{,}617\ 333262...\cdot 10^{-5}\,\mathrm {\frac {eV}{K}} }$
Stefani-Boltzmanni konstant	${\displaystyle \sigma ={\frac {2\,\pi ^{5}\,k_{\text{B}}^{4}}{15\,h^{3}\,c^{2}}}}$	${\displaystyle 5{,}670\,374\,419...\cdot 10^{-8}\;\mathrm {\frac {W}{m^{2}\,K^{4}}} }$
Universaalne gaasikonstant	${\displaystyle R_{\text{0}}=N_{\text{A}}\,k_{\text{B}}}$	${\displaystyle 8{,}314\,462\,618...\;\mathrm {\frac {J}{K\cdot mol}} }$
Osakestefüüsika
Bohri raadius	${\displaystyle a_{\text{0}}={\frac {4\,\pi \,\varepsilon _{0}\,\hbar ^{2}}{e^{2}\,m_{\text{e}}}}}$	${\displaystyle 5{,}291\,772\,109\,03(80)\cdot 10^{-11}\;\mathrm {m} }$
Plancki konstant	${\displaystyle h}$	${\displaystyle 6{,}626\ 070\ 15\cdot 10^{-34}\,\mathrm {J\,s} }$ (täpne väärtus) Elektronvoltides: ${\displaystyle 4{,}135\ 667\ 662\ (25)\cdot 10^{-15}\;\mathrm {eV\,s} }$
Elektroni mass	${\displaystyle m_{e}}$	${\displaystyle 9{,}109\,383\,7015(28)\cdot 10^{-31}\,\mathrm {kg} }$
Elektroni klassikaline raadius	${\displaystyle r_{\text{e}}={\frac {1}{4\,\pi \,\varepsilon _{0}}}\,{\frac {e^{2}}{m_{\text{e}}\,c^{2}}}=a_{0}a^{2}}$	${\displaystyle 2{,}817\,940\,3262\ (13)\cdot 10^{-15}\;\mathrm {m} }$
Elektroni magnetmoment	${\displaystyle \mu _{\text{e}}}$	${\displaystyle -9{,}284\ 764\,7043(28)\cdot 10^{-24}\;\mathrm {\frac {J}{T}} }$
Neutroni mass	${\displaystyle m_{\text{n}}}$	${\displaystyle 1{,}674\,927\,498\,04(95)\cdot 10^{-27}\,\mathrm {kg} }$ ${\displaystyle =1{,}008\ 664\ 915\ 88(49)\;\mathrm {u} }$
Neutroni magnetmoment	${\displaystyle \mu _{\text{n}}}$	${\displaystyle -9{,}662\ ,3651(23)\ 10^{-27}\;\mathrm {\frac {J}{T}} }$
Prootoni mass	${\displaystyle m_{\text{p}}}$	${\displaystyle 1{,}672\,621\ ,923\,69\cdot 10^{-27}\,\mathrm {kg} }$ ${\displaystyle =1{,}007\ 276\ 466\ 889\ (91)\;\mathrm {u} }$
Prootoni magnetmoment	${\displaystyle \mu _{\text{p}}}$	${\displaystyle 1{,}410\ 606\ 797\,36(60)cdot10^{-26}\;\mathrm {\frac {J}{T}} }$
Muud
Faraday konstant	${\displaystyle F={\frac {e}{N_{\text{A}}}}}$	${\displaystyle 96\ 485{,}332\ ,12...\;\mathrm {\frac {C}{mol}} }$
Aatommassiühik	${\displaystyle m_{\text{u}}\equiv {\text{amu}}\equiv u={\frac {1\,\mathrm {g} }{N_{\text{A}}}}}$	${\displaystyle 1{,}660\,539\,066\,60(50)\cdot 10^{-27}\;\mathrm {kg} }$

Vaata ka

• Matemaatiline konstant
• Füüsikaline suurus
• Rydbergi konstant
• Peenstruktuuri konstant

Viited

1. ENE 3. köide, 1988