Ermanarich

Ermanarich (gooti keeles Airmanreiks; surnud 376) oli idagootide (greuthungite) esimene teadaolev kuningas poolmüütilisest Amaalide dünastiast. Tema tegeliku elu kohta on teada väga vähe, tema isikut on kajastanud mitmed ajaloolased, sealhulgas ka Jordanis.

Ermanarichi isa oli Achiulf, vend aga Vultwulf.

Jordanise järgi valitses Ermanarich üle 50 aasta idagootide riiki, mis ulatus Mustast merest Läänemereni. Ta olevat olnud sõjakas, julm ja metsik. Ermanarich olevat teinud enesetapu üle 110-aastaselt, kui hunnid tema riigi hävitasid. Võimalik, et vana kuningas ohverdas end germaani jumalatele (näiteks Wotanile/Odinile).

On oletatud ka Eesti ala kuulumist Ermanarichi riigi koosseisu. Nii on näiteks Andres Adamson kirjutanud oma gümnaasiumiastme ajalooõpikus: "370. aastail gootide poolt alistatud (maksustatud) rahvaste hulgas on nimetatud ka aeste, mordvalasi, merjalasi, vadjalasi ja tšuude. Aestid tähistavad siingi ilmselt balti hõime, kõik ülejäänud on aga soomesugu rahvad. Tšuudideks kutsusid venelased hiljem läänemeresoome hõime, sealhulgas eestlasi. Võimalik, et eestlasedki sattusid mõneks ajaks gootide võimu alla ning vabanesid tänu hunnide tulekuga alanud Suurele rahvasterändamisele" (Eesti ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: Koolibri, 1999. Lk 15-16. ISBN 9985-0-0867-7).

Nimest

Ermanarich on tema nime saksapärane kuju, kuid ajalooliselt on ta tuntud väga paljude nimede all: Jordanise "Geticas" Ermanaricus, eeposes "Beowulf" Eormenric, muinaspõhjas Jörmunrekkr, keskkõrgsaksa keeles Ermenrich. "Hervarari saagas" esineb tegelane Heiðrekr Ulfhamr, keda võib ilmselt samastada Ermanarichiga.

Tema tõenäoline gootikeelse nime Airmanreiks lõpp (reiks) tähendab sõjalist valitsejat.

Ermanarichi tegelaskuju esineb ka "Nibelungide laulus", kus ta on julm ja halastamatu türann, kes lõpuks Etzeli (Attila) käe läbi hukkub. Reaalselt ei saanud need kaks ajaloolist tegelast muidugi omavahel kuidagi kohtuda.