Erioperatsioonide grupp (EOG) on Eesti Kaitseväe struktuuris olev eriüksus, mis kuulub erioperatsioonide väejuhatuse (inglise keeles Estonian Special Operations Force; ESTSOF) koosseisu.[3] Suurem osa üksuse kohta käivatest andmetest on riigisaladus. EOG ja ESTSOF-i põhiülesanded on erioperatsioonide planeerimine, ettevalmistamine ja läbiviimine.[3]
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 |
See artikkel räägib Eesti Kaitseväe eriüksusest; teiste riikide samanimeliste üksuste kohta vaata artiklit Erioperatsioonide grupp (täpsustus) |
| Erioperatsioonide grupp | |
|---|---|
.svg) Erioperatsioonide väejuhatuse embleem | |
| Asutatud | 2005[1] |
| Riik |
 Eesti |
| Liik | eriväed |
| Ülesanne | erioperatsioonid |
| Suurus | salastatud |
| Osa | |
| Garnison/staap | Tallinn[2][3] |
| Sõjad | Afganistani sõda[4][5][6] |
| Ülemad | |
| Praegune ülem | salastatud |
| Erioperatsioonide väejuhatuse ülem | kolonel Rivo Meimer |
| Sümboolika | |
| Erioperatsioonide väejuhatuse lipp |
 |
Ajalugu
2. oktoobril 2012 anti üksusele lipp, üksuse ja lahinguvalmiduse sümbol.
Formeerimine
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Operatsioonid
Afganistani sõda
Alates 2012. aastast osales EOG Afganistani sõjas, Ameerika Ühendriikide poolt juhitud, mitmerahvuselise erioperatsioonide sihtjõu CSOTF-10 (ingl Combined Special Operations Task Force) koosseisus.[6] EOG vastutusalaks oli provints Ida-Afganistanis, kus tegeldi nii Afganistani riiklike julgeolekujõudude eriüksuslaste ja kohalikke politseijõudude organiseerimise ja väljaõpetamisega, kui osaleti üksusena mitmes sõjalises operatsioonis.[7] EOG juhtimisel on läbi viidud operatsioone, kus on osalenud ligi tuhat Afganistani relvajõudude võitlejat.[7] Viimane EOG võitleja naasis Afganistanist 2014. aasta detsembris.[8][1]
| Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Struktuur
Erioperatsioonide grupp kuulub erioperatsioonide väejuhatuse koosseisu ja seda juhib erioperatsioonide grupi ülem, kes allub vahetult erioperatsioonide väejuhatuse ülemale.[2] Grupi ülemat asendab vajadusel erioperatsioonide väejuhatuse ülema poolt määratud tegevväelane. EOG ülema põhiülesanded on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse algusel kehtestatud Kaitseväe põhimääruses.[3]
Erioperatsioonide grupp on jagatud meeskondadeks ja sektsioonideks.[2]
Erioperatsioonide väejuhatuse ülem on alates 16. juulist 2019 kolonelleitnant (aastast 2022 kolonel) Margus Kuul. Varem on väejuhatust juhtinud kolonel Riho Ühtegi. Alates 30.juunist 2023 on EOVJ ülem kolonel Rivo Meimer.[9]
Ülesanded
Erioperatsioonide grupi peamiseks ülesandeks on arendada Eesti kaitseväe mittekonventsionaalse sõjapidamise võimet[10], planeerides, ette valmistades ja viies läbi erioperatsioone.[3] EOG poolt läbiviidavad erioperatsioonid jaotuvad peamiselt eriluureks
Värbamine
Erioperatsioonide grupi teenistusse astumiseks peavad kandidaadid vastama kandideerimistingimustele ja läbima edukalt 6-päevased vastuvõtukatsed.[10]
„„Kandidaadilt ei eeldata mitte ainult head füüsilist vormi – kuigi ka see peab olema ülihea–, vaid ka kõrget intelligentsi ja tugevat vaimu,” “
– kaitseväe peastaabi luureosakonna analüüsi- ja planeerimisjaoskonna ülem major Leon Meier[11]
Kandideerimistingimused
Kandideerimistingimuste järgi peab kandidaatidel olema vähemalt keskharidus, nad peavad olema läbinud ajateenistuse, võimelised saavutama kaitseväe üldfüüsilises testis nõutud tulemused (62 kätekõverdust, 72 istessetõusu, 3,2 km jooks alla 13,49 minuti). Lisaks ei tohi kandidaadid olla kriminaalkorras karistatud.[10]
Vastuvõtukatsed
Vastuvõtukatsetel testitakse kandidaatide vastupidavust ja käitumist stressirikastes olukordades ning nende täies mahus läbimine on eeldus EOG operaatori ametikohal teenistusse asumiseks. Katsete ajal pole kandidaatidel lubatud kasutada mobiiltelefone ega internetti. Katsetel läbitavate ülesannete hindamiskriteeriumid ja ajalised normid on salastatud.
Katsed jagunevad viieks faasiks, ning algavad kaks päeva kestva administreeriv faasiga, mille raames tutvustatakse kandidaatidele katsete ülesehitust ning hinnatakse nende üldfüüsilist ja vaimset võimekust. Administreeriva faasi läbimisel jätkuvad katsed neljapäevase individuaalse faasiga, millega testitakse kandidaatide vastupidavust füüsiliselt ja vaimselt raskete harjutustega. Järgneb orienteerumise faas, mis samuti kestab neli päeva. Faasi raames sooritavad kandidaadid nii päeval kui öösel iseseisvalt eri pikkuse ja raskusastmega orienteerumisharjutusi, kasutades kompassi ja kaitseväe 1:50 000 mõõtkavaga kaarti. Viimane, meeskondlik faas, kestab samuti neli päeva ja selle raames sooritavad kandidaadid meeskondlikke harjutusi, mille raames hinnatakse nende võimet meeskonnana tegutseda ja meeskonda juhtida.[10]
2013. aastal osales vastuvõtukatsetel ajakirjandusliku eksperimendi korras "Pealtnägija" saatejuht Rasmus Kagge.[12]
Varustus
EOG poolt kasutatav varustus sõltub suuresti ülesandest.[4]
| Nimetus | Pilt | Päritolu | Tüüp | Kaliiber | Märkmed |
|---|---|---|---|---|---|
| Heckler & Koch USP | .jpg) |
 Saksamaa |
Poolautomaatne püstol | 9×19mm NATO Parabellum | Standardpüstol[13][4][14] |
| Heckler & Koch MP7 |  |
Saksamaa |
enesekaitserelv | 4,6×30mm | [4] |
| Heckler & Koch 416 |  |
Saksamaa |
automaat | 5,56 mm | Standardautomaat[13][4][14] |
| Heckler & Koch MG4 |  |
Saksamaa |
kergekuulipilduja | 5,56 mm | [4][14][13] |
| Heckler & Koch HK417 |  |
Saksamaa |
lahingvintpüss | 7,62 mm | [4][14][13] |
Sümboolika
Erioperatsioonide grupp kasutab erioperatsioonide väejuhatuse lippu ja embleemi.
Embleem
Embleemil on must kilp, mille keskel on vardast moodustatud, tipule asetatud ja heraldiliselt paremalt poolt avatud hõbedane romb. Rombi keskel on põikasendis vasakule suunatud teraga hõbedane mõõk.[1]
Hõbe sümboliseerib ustavust ja tarkust, must on lisaks ka traditsiooniline eriüksuste tunnusvärv, tähistades tegutsemist ohtlikutes ja kriisiolukordades. Küljelt avatud romb koos mõõgaga sümboliseerib valmisolekut riigikaitseülesanneteks. Kujund viitab visuaalselt E-tähele ning selle kaudu üksuse nimele ja Eesti riigile. Kujundil on mõtteline ja visuaalne seos Vabaduse Risti südamikuga.[1]
Lipp
Lipul on mustal taustal kujutatud erioperatsioonide väejuhatuse embleemi.
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
