Epoksüvaigud

Epoksüvaigud ehk epoksiidvaigud on vaigud, mis sisaldavad epoksü- (ehk oksüraan-)rühmi^[1].

Epoksüvaike sisaldav epoksüliim

Epoksüvaigud nakkuvad hästi metallide, klaasi, keraamika jt materjalidega^[2]. Neist valmistatakse liime, lakke, polümeerkompounde, täidis- ja vahtplaste jm^[2].

Epoksü on epoksüvaikude põhikomponentide või kõvenenud lõpptoodete perekond. Epoksüvaigud, mida tuntakse ka polüepoksiididena, on epoksiidrühmi sisaldavate reaktiivsete prepolümeeride ja polümeeride klass. Epoksiidi funktsionaalset rühma nimetatakse ka kollektiivselt epoksiks. Epoksiidrühma IUPAC-nimetus on oksiraan.

Epoksüvaigud võivad reageerida (ristseotud) kas iseendaga katalüütilise homopolümerisatsiooni teel või mitmesuguste kaasreageerivate ainetega, sealhulgas polüfunktsionaalsete amiinide, hapete (ja happeanhüdriidide), fenoolide, alkoholide ja tioolidega (tavaliselt nimetatakse merkaptaanideks). Neid kaasreageerivaid aineid nimetatakse sageli kõvenditeks või kõvenditeks ja ristseostumisreaktsiooni nimetatakse tavaliselt kõvendamiseks.

Polüepoksiidide reageerimisel iseendaga või polüfunktsionaalsete kõvenditega moodustub termokõvenev polümeer, millel on sageli soodsad mehaanilised omadused ja kõrge termiline ja keemiline vastupidavus. Epoksiidil on mitmesuguseid rakendusi, sealhulgas metallkatted, komposiitmaterjalid, kasutamine elektroonikas, elektrikomponentides (nt kiipide jaoks pardal ), LED-ides, kõrgepinge elektriisolaatorites, värvipintslite valmistamisel, kiududega tugevdatud plastmaterjalides ning struktuuri- ja muudel eesmärkidel kasutatavates liimides.

Epoksüvaigu ühenditega kokkupuutest tulenevate terviseriskide hulka kuuluvad kontaktdermatiit ja allergilised reaktsioonid, samuti hingamisprobleemid aurude ja lihvimistolmu sissehingamisel, eriti kui need ei ole täielikult kõvenenud

Viited

1. TEA entsüklopeedia 6. köide, 2011.
2. 1981. Tehnikaleksikon. Tallinn, Valgus. 656 lk