Enteerne närvisüsteem ehk sisemine närvisüsteem (ka seedekulgla närvisüsteem, ka intramuraalne närvisüsteem, kõnekeeles kõhuaju, lühendatult ENS, inglise keeles enteric nervous system) on paljudel keelikloomadel närvidest koosnev poolautonoomne närvisüsteemi osa, mille moodustavad seedeelundite süsteemis paiknevad närvipõimikud ja -sõlmed ning neid ühendavad närvikiud, jätked ja nendevahelised sünapsid ja signaalmolekulid.
Enteerne närvisüsteem areneb embrüogeneesi käigus neuraalharjast ja jätkab arenemist ka peale sündi ning on inimestel plastiline 3.–5. eluaastani.
Sisemise närvisüsteemiga samalaadne närvisüsteem on tuvastatud ka putukatel ja tigudel.
Varem on süsteem liigitatud autonoomse närvisüsteemi hulka kuuluvaks (John N. Langley, 1921), kuid tänapäeval vaadeldakse enteerset närvisüsteemi eraldi struktuurina, kuna selle refleksid ja tegevus on kesknärvisüsteemist paljuski sõltumatud (ühendab uitnärv).
Sisemise närvisüsteemi närvipõimikuid sisaldav õhuke võrgustik paikneb seedeelundite süsteemi elundite tunica muscularis kihtide (mis koosneb enamasti kahest kihist: sisemisest ringkihist ja välimisest pikikihist) vahel ja ka soolte limaskesta aluskoes.
Sisemise närvisüsteemi närvipõimikud paiknevad söögitorus, maos, sapipõies, seedekanalis, maksavälisetes sapijuhades, kõhunäärmes, peen- ja jämesooles, pärakus (sphincter ani internus muscle) (teistel loomadel kloaagis) jm.
Närvipõimikud, mis koosnevad rakukehadest, aksonitest, dendriitidest ja närvilõpmetest, innerveerivad teisi närvisõlmi, silelihaseid ja sisesekretoorseid rakke.
Väiksemaid ENS-i kuuluvaid närvipõimikuid on tuvastatud ka serooskelme all ja limaskestas.
ENS-i struktuurid paiknevad läbi segi rohkete lümfoid(-immuun)süsteemi struktuuridega, nagu sooltega seotud lümfikude, aidates kaasa limaskestaimmuunsuse tagamisele.
ENS-i ülesanneteks on seedimise regulatsioon, sh soolte peristaltika, ioonide transpordi, spetsiaalsete vedelike (vesi, maohape, sapipõie eritised ja pankrease eksokriinsed eritised) eritumise, segamise ja liikumise, seedeelundite verevoolu (vasodilatatsioon) ning immunoloogiliste funktsioonide regulatsioon.
Selgroogsetel sisaldab enteerne närvisüsteem mitmeid enteerilisi närvirakkude tüüpe, nagu sensoorseid, kolinergilisi, noradrenergilisi, eferentseid, aferentseid ja moto- ning vaheneuroneid. ENS-i närvirakkude arv on varieeruv, nii loetakse normaalse anatoomia ja füsioloogiaga inimesel ENS-i neuronite hinnanguliseks üldarvuks 107–108 (enam-vähem sama palju kui seljaajus).
ENS-i närvilõpmed sisaldavad mitmeid neurotransmittereid (adenosiintrifosfaat, atsetüülkoliin, bombesiin, dopamiin, enkefaliin, gastriin, lämmastikoksiid, noradrenaliin, serotoniin, somatostatiin jt).
Mõned neuroteadlased vaatlevad enteerset närvisüsteemi ka peaaju 'peegelpildina', kuna ENS sisaldab samu rakutüüpe, virgatsaineid ja retseptoreid.
| „ | Den ganzen Tag erzählt der Bauch dem Kopf Geschichten | “ | |||
('Kõht ajule päevast-päeva lookesi vestmas on')
Soolestik-peaaju-telge reguleerib ka humoraalne regulatsioon: tsütokiinide, hormoonide ja neuropeptiidide ning signaalmolekulide vahendusel.
Enamik soolestikust saabuvast informatsioonist töödeldakse ajutüves ja üksnes väike osa jõuab teadvuslikkuseni.
Teadlased oletavad, et ENS-ist peaajju (soolestiku-peaaju-telg) 'suunduv info' (enamik) võib mängida teatud rolli nn 'intuiitivsete otsuste' tegemisel.
Sisemise närvisüsteemiga seostatakse inimestel mitmeid haiguslikke seisundeid nagu enteric neuropathy, soole ärritussündroom, soolestikuga seotud põletikulised ja talitlushäired, psüühiline isutus jt.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
