From Wikipedia, the free encyclopedia
Emotsioonisõnavara koosneb leksikaalsetest üksustest (sõnad, sõnaühendid, püsiväljendid), mille tähendus viitab emotsioonidele. Funktsiooni põhjal saab emotsioonisõnavara jaotada kahte alaliiki: ekspressiivsed ja deskriptiivsed[1]. Suur emotsioonisõnavara võib aidata inimesel paremini kirjeldada emotsionaalseid kogemusi ning oma tunnetest teadlikum olla. See aitab omakorda kaasa emotsioonide kontrollimisele[2]. Eestlaste emotsioonisõnavara koosneb peamiselt tegevustest, seisunditest ja omadustest tuletatud nimisõnadest[1].
Ekspressiivsed emotsiooniväljendid on keelendid, mida kasutatakse vahetult tunnete edasiandmiseks. Tavalisemad näited ekspressiivsetest emotsiooniväljenditest on "kurat võtaks!", "ups!", "jestas!", "issake!". Ekspressiivi ja teda esile kutsunud tunde suhtele on iseloomulik kas ajalise samaaegsuse või vahetu järgnevuse seos. Ekspressiivse emotsiooniväljendi täpne tähendus sõltub situatsiooni kontekstist ehk on mõistetav ainult konkreetses olukorras. Ekspressiiv võib sisaldada vihjet kindlale emotsioonile (näiteks rõõmule: "rõõm sind näha!"), kuid ei pruugi ("jess!").[1]
Kirjeldavaid emotsiooniväljendeid kasutatakse emotsionaalse kogemuse kirjeldamiseks või määratlemiseks. Erinevalt väljenduslikust emotsioonisõnavarast ei pea deskriptiivse emotsiooniväljendi puhul olema ajalise samaaegsuse või vahetu järgnevuse seost. Deskriptiivsed emotsiooniväljendid jagunevad omakorda otsesteks ja piltlikeks.[1]
Piltlikud emotsiooniväljendid koosnevad emotsioonidega seotud fraseologismidest[1]. Piltlike emotsiooniväljendite puhul eristatakse kahte liiki: metafoorsed, näiteks eesti keeles viha kujutamine vedelikuna (viha voolab), ning metonüümilised (silmad nagu tõllarattad)[3][1].
Otsesed emotsiooniväljendid kujutavad endast seda osa leksikast, mille funktsioon on tähistada tundeid ja eristada nende eri kvaliteete. Samuti võimaldavad otsesed emotsiooniväljendid näidata kvantitatiivseid erinevusi. See tähendab, et erinevad väljendid võivad tähistada üldjoontes sama emotsiooni, kuid eri tugevustes.[1]
Suur lugemus ja tunnetega seotud sõnavara suurus on omavahel positiivses korrelatsioonis. Üldjuhul kasutavad suure lugemusega inimesed rohkem tunnetega seotud sõnu kui väiksema lugemusega inimesed. Selle seosega on põhjendatud uuringutulemusi, mille kohaselt on naistel keskmiselt suurem emotsioonisõnavara kui meestel. See tuleneb asjaolust, et keskmiselt loevad naised rohkem kui mehed. Lisaks on ilukirjanduse lugemine seotud suurema empaatiavõimega.[2]
Eesti emotsionaalse kõne korpust hakati looma 2006. aastal. Korpuse eesmärgid on toetada korpusepõhise kõnesünteesi loomist ja kõnes avalduvate emotsioonide uurimist. Neid eesmärke silmas pidades otsustati korpusesse koguda kurbust, viha, rõõmu ja neutraalsust väljendavaid lauseid. Eesti emotsionaalse kõne korpust luuakse kindla ülesehituse järgi:[4]
Lugemismaterjal on kogutud Eesti ajakirjandusest. Eesti emotsionaalse kõne korpuse üks eesmärk on olla korpuspõhise emotsionaalse kõnesünteesi akustiline baas. Seetõttu võetakse lugemismaterjali valikul eelkõige arvesse seda, millist teksti süntesaator kõige tõenäolisemalt lugema peab. Lisaks määratakse, kas tekstis leidub vajaminev emotsioon.[4]
Eesti emotsionaalse kõne korpusesse on kogutud mitteprofessionaalsete lugejate tekste, kelle hääldus on korrektne ning hääl kuulajate jaoks vastuvõetav. Tähtis roll on lugeja isikuomadustel ja empaatiavõimel. Hea empaatiavõime suurendab tõenäosust, et lugeja suudab väljendada tekstis leiduvat emotsiooni. Isikuomadusi jälgides lähtutakse suure viisiku mudelist ja eelkõige tähtsustatakse neurootilisust ja ekstravertsust. Kuulajate valimisel arvestatakse, et ainult heli põhjal emotsiooni tuvastamine on kultuurispetsiifiline. Seetõttu valitakse inimesed, kellel on selles kultuuriruumis pikk kogemus. Ka kuulajate puhul pöörati tähelepanu isikuomadustele nagu ekstravertsus ja neurootilisus.[4]
Eesti emotsionaalse kõne korpuse lausete emotsioon on määratud kindlaks tajukatsetega, milles kuulajal tuleb tuvastada emotsioon kontekstist eraldatud lauses. Tajukatsete tulemused näitavad korpuses, mitu protsenti kuulajaist määras lausele mingi kindla tunde (kurbus, viha, rõõm, neutraalsus).[4]
Katse viidi läbi selleks, et kindlaks määrata, milliste lausete emotsioonitajumist võib mõjutada tekst ise. Nimetatud katses võeti kasutusele samad laused, mis tajukatseski. Selle katse tulemusena selgus, et tekst võib teatud juhtudel mõjutada seda, milline emotsioon tuvastatakse.[4] Sellest tekkis kaks liigitust:
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.