From Wikipedia, the free encyclopedia
Eesti Vabadussõja mälestusmärk (asutatud 14. detsembril 1920) on Vabadussõjas osalenutele antud mälestusmedal.
I. 1918–1920 a. Eesti vabadussõja mälestusmärk on asutatud väljajagamiseks mälestuseks vabadussõjast osavõtjatele.
II. Märgi kirjeldus.
1918–1920 a. Eesti vabadussõja mälestusmärk on ümmargune pronksist raha, mille diameeter 28 mm ja paksus 1,4 mm.
Märgi esimesel poolel on:
Eesplaanil: paremal pool keskel mees – sõduri riietes, raudmüts peas, püss pea väljasirutatud kätes. Mehe kuju katab umbes 1/5 märgi eesküljest. Pahemal pool veidi tagapool – istub naine rukkivihkude peal, – tema ümber kolm last, neist hoiab üks ema seljatagant, käsi ema õlal, teine toetab ema vastu, – teda hoiab ema käega ümbert kinni, kolmas püsti ema ees.
Tagaplaanil: paremal pool mehe tagant paistab rukkipõld, üsna taga kaugel vabrik suitseva korstnaga ja kirikutorn.
Põllu ja tagumise pildi vahelisel tühjal ruumil kiri: “Kodu kaitseks”.
Pahemal pool – ühekordne elumaja suitseva korstnaga ja puulatv.
Märgi tagumisel poolel on:
Üleval keskel: “1918–1920.” All ja mõlemal küljel äärel kunni 2/3 kõrgust kokku pandud linti pealkirjaga: “Eesti Vabadus sõja mälestuseks”. Pahema poole keskel – alt keskelt kunni üles loorberipuu oks. Märgi keskel kaks ristipandud mõõka.
III. Lindi kirjeldus.
Märk kantakse lindi otsas, mille pikkus 45 m/m. ja laius 30 m/m. Lindil on 3 ühelaiust püstjoonelist triipu: kaks äärmist helesinised ja keskmine must.
IV. Märgi kandmisest.
Märk kantakse pahemal pool rinnas, vabadusristist pahemal pool.
V. Märgi väljajagamisest:
1. Märk antakse kõigile maksuta, riigi kulul – sõjaministeeriumi arvel.
2. Mälestusmärgi muretsemisega ja väljajagamisega seotud asjaajamist toimetab sõjaministeerium.
3. Igale, kes õigustatud märki kandma ja kellele märk antud, antakse kaasa juurdelisatud vormi järele tunnistus.
Lisa: vorm.
4. Märk antakse välja kõigile Eesti riigi kodanikkudele ja väljamaalastele, kes Eesti vabadussõjast 21. novembrist 1918 a. – 3. jaanuarini 1920 a. osa võtnud, s. o. sel ajal, ajakestvuse peale vaatamata, sõjaministeeriumi teenistuses olnud, järgmiste vahedega ja eranditega:
a) kõikidele sunduslikult ja vabatahtlikult rahvaväes teenivatele sõjaväelastele antakse märk, mis lindiga otsekohe ühendatud (lisa 1).
b) kõikidele, kes lahingutes haavata ja põrutada saanud, nagu p. a lindiga ühendatud, kuid lindi alumine ots lõpeb lehviga, mille otsade kaugus 50 millim. (lisa 2).
d) märki ei anta neile, kes vabapalgalistena sõjaministeeriumi alla kuuluvates asutustes vabadussõja ajal teenisid, nagu sadamate valitsustes, sadamatehastes jne.
e) märki ei anta neile, kes ennast sõjaväeteenistusest mõni aeg kõrvale on hoidnud.
f) märki ei anta neile, kes sõjaväeteenistuses vabadussõja ajal mingisuguse süüteo toime pannud, mille tagajärjel kohtu poolt karistatud on.
Märkus: Punkt e ja f tähendatud kodanikkudele antakse mälestusmärk ainult sel juhul, kui neile lahingutes ülesnäidatud vahvuse eest nende süüteod andeks antud ja nad karistusest ja sellega ühenduses olevatest tagajärgedest vabastatud.
§ 5. Märgi väljaandmist otsustavad ja korraldavad üksikute väeosade ja asutuste ülemad.
Märkus. 1) Sõjaväes teenivatele sõjaväelastele annavad märgid välja väeosade ja asutuste ülemad, 2) tagavaraväkke arvatud ohvitseridele ja ametnikkudele korraldusvalitsuse inspektori osakonna ülem ja 3) tagavaraväkke arvatud sõduritele vastavad maakonna rahvaväeülemad.
Lisa: Vorm nr. 1 ja 2.
§ 6. Märgi väljaandmisest avaldatakse § 5 äranähtud väeosade ja asutuste ülemate päevakäskudes.
Peaminister ja sõjaminister: A. Piip.
V. v. asjade valitseja: K. Terras.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
