Eerik-Juhan Truuväli (7. märts 1938 Pärnu – 25. juuni 2019[1]) oli eesti jurist, Tartu Ülikooli Õigusinstituudi õigusteooria erakorraline professor. 28. jaanuarist 1993 kuni 2000. aastani oli ta õiguskantsler.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2019) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
1957. aastal lõpetas Viljandi 1. Keskkooli ja asus samal aastal õppima juristiks Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1962. aastal kaitses diplomitöö "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise ümberkorraldamise küsimusi" (juhendaja Ilo Sildmäe).
1960–1962 ideoloogiatöötaja, töötades ELKNÜ TRÜ komitee palgalise sekretärina, 1962–1963 Eestimaa Kommunistliku Partei Tartu Rajoonikomitee osakonnajuhataja asetäitjana. 1963–1966 teadustööl, olles TRÜ aspirant. 1966–1967 TRÜ riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedris assistent; 1967–1970 samas kateedris vanemõpetaja; 1970–1977 samas kateedris dotsent. 1977–1979 teadur TRÜ kõrgkooli kompleksse uurimise laboris (vanemteadur). 1979–1990 ENSV Teaduste Akadeemia Ajalooinstituudis: vanemteadur 1979–1985, teadusdirektori kohusetäitja 1985–1986, teadussekretär 1986–1988 ja teadusdirektor 1988–1990. 1967. aastal kaitses TRÜs kandidaadiväitekirja "Kodanliku riigiaparaadi purustamine ja sotsialistliku riigiaparaadi loomine Eestis 1940/1941.a." (juhendaja Paul Vihalem).[2]
Aastast 1988 asus enam tegutsema õigusvaldkonnas, töötades pidevalt täiskoormusega mitmel ametikohal nii Tartus kui Tallinnas. 1988–1991 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi konstitutsioonikomisjoni liige; 1990–1092 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedri juhataja ja dotsent.
1990. aastal sai Edgar Savisaare valitsuse initsiatiivil loodud uue Põhiseaduse eelnõu töörühma liige (koos Raivo Vare, Rein Langi, Märt Raski jt), mida juhtis ka Põhiseaduse Assamblee ajal justiitsminister Jüri Raidla. Pärast põhiseaduse eelnõu valmimist (nn Jüri Raidla töörühma projekt) tegutses sama töörühma koosseisus kui Põhiseadusliku Assamblee ekspertkomisjoni liige (1991–1992).
Aastast 1992–1998 Eesti Vabariigi Sisekaitseakadeemia (alates 1993 Riigikaitse Akadeemia) kateedrijuhataja ja -õppejõud, olles samal ajal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse instituudi õppejõud. 1989–1993 oli ta Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. President Lennart Meri esitas 1993.a. Eerik-Juhan Truuväli õiguskantsleri kandidaadiks, mis tekitas parlamendis esindatud erakondades suuri vaidlusi, lõpuks ühe enamhäälega osutus E.-J. Truuväli siiski õiguskantsleriks valituks. Aastatel 1993–2000 oli Eerik-Juhan Truuväli õiguskantsler.[3]
Eesti Vabariigi õiguskantslerina jätkas tööd õppejõuna, olles ühtlasi 1993–1997 Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituudi dotsent, 1993–98 Riigikaitse Akadeemia õppejõud, 1997–2002 Sihtasutuse Õigusinstituut asutaja ja õppejõud (2000–2002 õppeprorektor ja avaliku õiguse osakonna juhataja). Pärast 2002. aastal SA Õigusinstituut üleminekut Tartu Ülikooli õigusteaduskonna koosseisu, 2002–2009 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse instituudi erakorraline professor ja 2009–2010 samas külalisprofessor. 2001–2006 Vabariigi Presidendi poolt kokku kutsutud õigusekspertide komisjoni liige (2001–2006).
Olnud 1989. aastal Eesti delegatsiooni eksperdiks läbirääkimistel NSV Liiduga. Eesti Õiguskeskuse nõukogu liige (1993–2000), MTÜ Polis asutajaliige ja president (2004–2011). Aastatel 1961–1991 oli Eerik-Juhan Truuväli NLKP liige.
Eerik-Juhan Truuväli suri 25. juunil 2019 ja ta maeti 2. juulil 2019 Metsakalmistule[4].
Riigi ja õiguse teooria (kaasautorid A. Kiris, P. Vihalem). I–II. Trt 1971, III (kaasautor P. Vihalem). Tln, 1975; Oktoobrirevolutsioonist arenenud sotsialismi põhiseaduseni Eestis (koost, kaasautor). Tln, 1981; Valimisõigus ja valimised Eestis 1917–1980. I–II. Tln, 1986; 1940. aasta Eestis. Dokumentide ja materjalide kogumik (koost, kaasautor, toim-koll-i liige). Tln, 1990 (vene k-s 1989); Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (kaasautor, toim-koll-i liige). Tln, 2002, 22008; Põhiseaduse teel (koost, kaasautor). Tln, 2008.
Biobibliograafia: TÜ BL I, 447; II, 193–194; EE 9, 536; 14, 551–552; Kes on kes Eesti poliitikas 1988– 1992. Tln, 1992, 68; Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafianimestik 1944–1980. Tallinn: Valgus, 1987, lk. 447; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanute ja õigusteadust õpetanute nimekiri 1919–1989. Tartu: Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts, 1989, lk. 39; Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud 1945–1986. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1987, lk. 9; Terje Mikk. Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud diplomitööd 1945–1990. Diplomitöö. Tartu: Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 1992, lk. 79.
- 2000 Riigivapi III klassi teenetemärk[5]
- 2001 Ida-Virumaa teenetemärk
- 2006 Valgetähe II klassi teenetemärk[6]
- 2008 Tartu Ülikooli medal[7]
- 2010 Tartu Ülikooli aumärk[8]
- Piirivalve Teeneteristi II järk[9]
- Kaitseväe teeneterist riigikaitseliste teenete eest[küsitav]
- Matias Coloniuse medal (Soome)
- Konstitutsioonikohtu medal (Prantsusmaa)
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
