Eestimaa Kommunistlik Partei

Eestimaa Kommunistlik Partei, lühendatult EKP, varem ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei ehk EK(b)P oli 1920–1940 ebaseaduslikult tegutsenud partei, mis pärast Eesti annekteerimist 1940. aastal ühendati Nõukogude Liidu Kommunistliku Parteiga (NLKP). Aastatel 1940–1941 ja 1944–1990 oli see Nõukogude Liidus võimul olnud ainupartei NLKP kohaliku haruorganisatsioonina okupeeritud Eestis võimul.^[viide?]

Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP)
Asutamine	1920 – keeld 1991
Peakorter	Tallinn
Ideoloogia	marksism-leninism kommunism sotsialism

Eesti Vabariigis ei olnud Eestimaa Kommunistlik Partei 1940. aastani kunagi legaalne poliitiline ühing. 8. oktoobril 1940. aastal ühendati EKP ametlikult ÜK(b)P-ga (hilisema NLKP-ga) ja nimetati ümber Eestimaa Kommunistlikuks (bolševike) Parteiks. NLKP tegevus Eestis keelustati augustis 1991 Vabariigi Valitsuse otsusega.^[viide?]

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei territoriaalse allüksusena oli EKP eesmärk üles ehitada kommunistlik ühiskond. EKP kõrgeim organ oli EKP Kongress, millel valiti kongressi saadikute seast EKP Keskkomitee ja EKP revisjonikomitee. Jooksvate ülesannete täitmiseks valis Keskkomitee EKP Keskkomitee büroo ning määrati piirkondlike allasutuste linna- ja rajoonikomiteede esimesed sekretärid ja linna- ja rajoonikomiteed.^[viide?]

 Pikemalt artiklis EKP KK I sekretär

 Pikemalt artiklis EKP KK, EKP KK Sekretariaat, Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused

 Pikemalt artiklis EKP saadikud NLKP kongressidel, Nomenklatuur (eliit)

Eesti kommunistide juhid

• VSDT(b)P Põhja-Balti oblastikomitee esimees Julius Rossfeldt, asetäitja Ivan Rabtšinski;
• NSV Liidus eksiilis viibiva Kommunistliku Internatsionaali Eesti sektsiooni juht Johannes Käspert;
• 1931. aasta jaanuarini illegaalse Eestimaa Kommunistliku partei juht Artur Meering, 1931. aasta jaanuaris otsustas Kominterni Täitevkomitee Moskvas illegaalne EKP laiali saata.
• 1940–1941 EK(b)P KK esimene sekretär, Karl Säre;
• 1941–1944 EK(b)P KK II ja I sekretär Nikolai Karotamm;
• 1950–1978 EK(b)P KK I sekretär Johannes Käbin;
• 1978–1988 EK(b)P ja EKP KK I sekretär Karl Vaino;
• 1988–1990 EKP KK I sekretär Vaino Väljas;
• 1990–1991 EKP KK I sekretär Enn-Arno Sillari.
  • 1990 Aleksandr Gussev, Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP)
  • 1991 Lembit Annus, Eestimaa Kommunistlik Partei (NLKP)^[viide?]

Kommunistliku liikumise ajalugu Eestis

 Pikemalt artiklis Eesti kommunistliku liikumise ajalugu

VSDT(b)P, EK(b)P ja EKP kongressid

aasta	kongress	toimumise koht	KK I sekretär
2.–4. märts 1907	Terijoe konverents	Terijoki, Soome Suurvürstiriik
5. november 1920	EKP I Kongress	Tallinn, Eesti Vabariik
5.–6. oktoober 1921	EKP II Kongress	Saue vald Uku talu[1], Eesti Vabariik
24. september 1922	EKP III Kongress	Jõelähtme vald, Haljava küla, Nõmme talu, Eesti Vabariik
5.–8. veebruar 1941	EK(b)P IV Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Karl Säre
23.–25. detsember 1948	EK(b)P V Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Nikolai Karotamm
11.–14. aprill 1951	EK(b)P VI Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
16.–19. september 1952	EKP VII Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
11.–13. veebruar 1954	EKP VIII Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
17. jaanuar–19. september 1956	EKP IX Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
28.–30. jaanuar 1958	EKP X Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
8.–9. jaanuar 1959	EKP XI Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
16.–17. veebruar 1960	EKP XII Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
27.–29. september1961	EKP XIII Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
7.–8. jaanuar 1964	EKP XIV Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
1.–3. märts 1966	EKP XV Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
17.–19. veebruar 1971	EKP XVI Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
28.–30. jaanuar 1976	EKP XVII Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Johannes Käbin
28.–30. jaanuar 1981	EKP XVIII Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Karl Vaino
31. jaanuar – 1. veebruar 1986	EKP XIX Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Karl Vaino
23.–25. märts 1990	EKP XX Kongress	Tallinn, Eesti NSV	Enn-Arno Sillari

Film

• Surma hinda küsi surnutelt, režissöör Kaljo Kiisk, Tallinnfilm 1977

Vaata ka

• Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing
• Kommunistlik Internatsionaal
• Punane terror
• Juuniküüditamine ja Märtsiküüditamine
• Inimsusvastane kuritegu

Viited

1. Eesti nõukogude entsüklopeedia, 2. kd., lk. 222-223

Kirjandus

• Клаас Генрих Карлович. Мои первые шаги на революционном пути: Из воспоминаний о рабочем движении в Петербурге и Прибалт, крае в 1904 - 1905 гг./ Отд. Ленингр. губ. ком. ВКП(б) по изуч. истории Окт. революции и ВКП(б), Ленингр. Истпарт. - Л.: Прибой, 1926. - 63 с.
• Эдер - Ежова Мария Карловна. Шестьдесят лет в рядах ленинской партии /Ин - т истории партии при ЦК КП Эстонии - фил. Ин - та марксизма - ленинизма при ЦК КПСС; Пер. с эст. Д. Золотовой; Предисл. X. А. Леббина. - Таллин: Ээсти раамат, 1972. - 190 с
• Väljas, Vaino Ettekanne EKP Keskkomitee XI pleenumil 9. septembril 1988// Rahva Hääl (1988), 10. september
• EKP XX kongressi materjalid - Rahva Hääl 24.–27. märts 1990
• Olaf Kuuli, Fontanka ja Moika vahel, 2010, ISBN 9789949213627
• Proletaarne revolutsioon Eestis, ajakiri 1926-1933, LEENINGRAAD 1926 — TALITUS: «KÜLWAJA", FONTANKA 53

Välislingid

• Справочник по истории Коммунистической партии и Советского Союза 1898–1991
• Съезды, конференции и пленумы КП(б) - КП Эстонии