Diskursuse all mõeldakse sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik millist ütluste organiseeritud kogumit. Diskursust organiseerivatest normidest ja tavadest ei ole selle kasutaja üldjuhul teadlik.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2015) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Diskursus on (ajalooliselt) ühiskondade, institutsioonide ja organisatsioonide tähenduse süsteem. Kogu inimolemine saab tähenduse tavade, normide, süsteemide ja reeglite poolt, mida taastoodetakse ühiskondliku tegevuse kaudu. Arutlemine mingi "ideoloogia" tähenduse süsteemi raamides ongi diskursus.
Algselt on "diskursus" tähendanud formaalset arutlust mingil teemal, näiteks Descartesi "Discours de la méthode" (eesti keeles "Arutlus meetodist"). Keeleteaduses on mõistet kasutatud analüüsiühikuks olevale tekstihulgale (ka selle verbaalsele vastele) viitamiseks. Kaasaegne lõtv kasutus tuleneb strukturalismist, mis propageeris keelt igasuguse kommunikatsiooni mudelina. Teine mõiste piire lõdvendav tegur on asjaolu, et prantsuse keeles on sõnal discours arvukalt tähendusi ja konnotatsioone. See kajastub ka prantsuse autorite vastuvõtul teistes keeltes; vrdl Lacani "alateadvuse diskursus", mida võiks tõlkida ka "alateadvuse kõne".
Diskursuse teooriad on üldjuhul mõjutatud Émile Benveniste'i käsitlusest. Enamik neist rõhutab seda, et diskursus on intersubjektiivne nähtus ning et tal on inimkogemust konstitueeriv roll.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Diskursus |
- Diskursuseanalüüs
- Diskursiivne formatsioon
- Diskursiivsus
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
