Deltaplaan
From Wikipedia, the free encyclopedia
Deltaplaan ehk lohelennuk on hästi lihtsa konstruktsiooniga kerge (25–50 kg) laugur.


1 – päikesekiirgusest soojenenud õhk maapinna kohal
2 – ümbritsevast õhust soojem õhk tõuseb
3 – jahenenud õhk laskub (konvektiivliikumine)
Deltaplaani piloot tõuseb õhku oma jalgadelt, kandes tiiba turjal. Deltaplaani pehme kokkupandava, 11–18 m² tiiva moodustab alumiinium- või süsinikkiudtorudest kolmnurkse trosspingutitega raamile pingule tõmmatud õhutihe kangas.
Lennus rippuv piloot kinnitub rakmete abil kuni 11 m ulatusega tiiva külge selle raskuskeskmes. Piloot juhib deltatiiba kolmnurkse juhtraami ehk trapetsi abil oma keharaskuse asendi muutmisega (balansseerimisega) tiiva raskuskeskme suhtes.
Harrastuse algusaegadel kujutasid lennud endast lühikest lauglemist kõrgematelt küngastelt. Deltaplaan, aerodünaamilise väärtusega 10–15 (lauglemine 100 m kõrguselt kuni 1,5 km kaugusele) võimaldab piloodil lennata tunde, tõusta tõusvate õhuvoolude abil tuhandete meetrite kõrgusele, teha vigurlendu ja lennata sadade kilomeetrite kaugusele kiirusega õhu suhtes 30–120 km/h.
Deltaplaani pilootide sportlikku lennutegevust koordineerib Eesti Lennuspordi Föderatsioon.
Vaata ka
Välislingid
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Deltaplaan |
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.