Remove ads
From Wikipedia, the free encyclopedia
"Così fan tutte" (originaalis Così fan tutte, ossia La scuola degli amanti – 'nii teevad kõik naised ehk armastajate kool') on Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper (opera buffa, K. 588) kahes vaatuses Lorenzo Da Ponte libretole.
Esmaettekanne toimus 26. jaanuaril 1790 Viini Burgtheateris. Rollide esmaesitajad olid Adriana Ferraresi del Bene (Fiordiligi), Louise Villeneuve (Dorabella), Vincenzo Calvesi (Ferrando), Dorothea Bussani (Despina), Francesco Benucci (Guglielmo), Francesco Bussani (don Alfonso). Dirigeeris W. A. Mozart.
Algne libreto oli mõeldud Antonio Salierile, kes alustas küll komponeerimist 1789. aastal kahe tertsetti kirjutamisega, kuid siis loobus. Da Ponte kohendas pisut teksti ja sellest sai tema kolmas ooper koostöös Mozartiga. On teada, et 1789. aasta vana-aasta õhtul esitas Mozart oma kodus valminud partituuri mitmeid osi oma sõpradele ja tuttavatele, kelle seas oli ka Joseph Haydn.
Esmaettekande konservatiivne publik Viini Burgtheatris 26. jaanuaril 1790 oli ettevaatlikult tagasihoidlik ega riskinud seisukohta võtta. Seda esitati veel 28. ja 30. jaanuaril ning 7. ja 11. veebruaril. Siis suri keiser Joseph II ja algas õukonnalein. Kõik teatrid pidid leina tõttu mitmeks kuuks uksed sulgema. 6. juunil etendati ooperit uuesti ning kuni 7. augustini nägi Viini publik veel viit etendust. Mozart juhatas juunikuu etendustel orkestrit. Pärast neid etendusi Viinis enam Mozarti eluajal seda ooperit ei esitatud. Alates 1791. aasta keskpaigast mängiti "Così fan tuttet" Frankfurdis, Dresdenis, Mainzis, Prahas ja Amsterdamis kas itaalia või saksa keeles. Esitati ka Londonis (1811).
Varsti pärast Mozarti surma kritiseeriti ooperit ning väideti see olevat libreto poolest rumal ja ebamoraalne. Halvustajate hulgas olid näiteks Ludwig van Beethoven ja Richard Wagner. Kui seda 19. sajandil ka esitati, siis täiesti uue tekstiga. Kuid Beethoven näiteks ikkagi võttis Fiordiligi II vaatuse aaria „Per pietà, ben mio” eeskujuks ühele suurele Leonore aariale "Fidelios".
20. sajandi alguses peeti selle ooperi ettekandmist riskantseks ja esitati harva. Pärast Teist maailmasõda on aga olukord ja seisukohad muutunud: see olevat üks inimlikumaid ja liigutavamaid lavateoseid. Tänapäeval ei kuulu see küll Mozarti populaarsemate ooperite hulka, kuid on siiski teatrite püsirepertuaaris. Ooperist on erinevaid saksakeelseid tekstiversioone ning see annab lavastajatele häid võimalusi sättida tegevustik kaasaaega. Soome Rahvusooper lavastas 2020. aastal modifikatsiooni Mozarti muusikaga pealkirjaga "Covid fan tutte", milles kujutatakse elu koroonapandeemia esimestel kuudel.
Eestis kanti seda ooperit oma jõududega ette esimest korda ligi 160 aastat pärast selle väljatulekut. Estonia teatris on seda lavastanud 1979., 1989. ja 2009. aastal ning Vanemuises 1959. ja 2000. aastal. 2016. aastal esitas Suurbritannia ooperitrupp teose Birgitta festivalil Pirital.
Helisalvestised on aastatest 1935, 1949, 1954, 1955, 1962, 1967, 1971, 1975, 1977, 1988, 1989, 1994, 1999, 2005, 2007, 2009, 2012, 2014, 2017, 2020 ja 2021.
Tegevus toimub 18. sajandil Napolis. Ferrando ja Guglielmo on kihlatud õdede Dorabella ja Fiordiligiga. Nende sõber don Alfonso väidab, et naised ei ole oma loomult truud. Ta sõlmib noormeestega kihlveo, et kui noormehed teevad kõik nii, nagu ta neil laseb teha, siis näevad nad varsti seda ise. Noormehed on oma võidus kindlad. Don Alfonso läheb Dorabella ja Fiordiligi majja ja teatab, et nende peigmehed peavad Napolist lahkuma, sest on sõtta kutsutud. Järgneb kurblik lahkumisstseen.
Toatüdruk Despina soovitab pruutidel lõbutseda, sest ega mehedki sõjaväelaagris noruta. Saabuvad ümber riietatud ja albaanlastena esinevad Ferrando ja Guglielmo. Algul tahavad õed nad minema ajada ning noormehed on valmis tähistama oma võitu. Kuid kokkuleppeline ööpäev pole lõppenud ja nad peavad don Alfonso käske täitma. Despina pakubki don Alfonsole oma abi ning üheskoos asutakse veenma õdesid, et nad oleksid „albaanlaste“ vastu lahkemad.
Noormehed teesklevad enesetappu ja varisevad kokku. Tuleb imearstiks ümberriietatud Despina, kes äratab suurt magnetit kasutades mehed ellu. „Mürgist“ toibuvad noormehed küsivad neidudelt suudlust, kuid sellest keeldutakse. Despina selgitab oma perenaistele, et armastusse tuleb suhtuda kergelt.
Peagi tunnistavad Dorabella ja Fiordiligi teineteisele, et neil pole süütu flirdi vastu midagi. Neiud jagavad noormehed nii, et Dorabella saab Fiordiligi peigmehe ja vastupidi. Dorabella ja Guglielmo leiavad kiiresti ühise keele ja vahetavad vastastikuse kiindumuse märgiks medaljone. Ferrandol aga Fiordiligi juures edu ei ole. Ta on Guglielmoga vesteldes solvunud, et Dorabella nii kiiresti tema kingitud medaljonist loobus. Guglielmol on aga hea meel, et sõber polnud tema pruudiga edukas. Dorabella räägib Fiordiligile oma seiklused ära. Too otsustab oma kihlatule lahinguväljale järgneda, kuid Ferrando hakkab talle armastust avaldama ja see toimib. Neiu langeb tema käte vahele. Nüüd on Guglielmo meeleheitel.
Kihlveo võitnud don Alfonso soovitab noormeestel oma kihlatutele andestada, sest nii teevad kõik naised (Così fan tutte). Despina teeskleb notarit ja vormistab neidude abielu "albaanlastega". Siis aga annab marsimuusika teada, et Ferrando ja Guglielmo saabuvad sõjast tagasi. „Albaanlased“ poevad peitu, kuid ilmuvad peagi välja ohvitseridena. Nähes Dorabella ja Fiordiligi äsjasõlmitud abielulepingut, teesklevad nad raevu. Nad lahkuvad toast ja naasevad pooleldi ohvitseridena, pooleldi „albaanlastena“ riietatuna. Peitupugenud notari rüü tagant ilmub välja Despina. Õed mõistavad, et neid on ninapidi veetud ja paluvad andeks. Näiliselt toimub nagu leppimine ja andestamine, kuid sisulist tõde, naiste truudusetuse väljaselgitamist, ei tule.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.