Cádiz

Cádiz
hispaania	Cádiz
	Cádizi lipp Cádizi vapp
	Pindala: 12,10 km²
	Elanikke: 111 811 (2023)
	Koordinaadid: 36° 32′ N, 6° 18′ W

Cádiz on linn Hispaanias Andaluusia autonoomses piirkonnas Atlandi ookeani ääres. Linn on Cádizi provintsi keskus ja kuulub Bahía de Cádizi maakonda.

See artikkel on linnast Hispaanias; Hispaania provintsi kohta vaata artiklit Cádizi provints; Ohio küla kohta vaata artiklit Cadiz (Ohio)

Quick Facts

Close

Cádiz on vanim püsiasustusega linn Hispaanias ja Edela-Euroopas. Linna omapäraks on selle asukoht merest ümbritsetud poolsaarel, mida ühendab mandriga kitsas maasäär ehk tombolo.

Linn asutati Tüürose foiniiklaste kolooniana ja selle algne nimi oli Gadir. Klassikalise tava kohaselt loetakse linna asutamisaastaks 1104 eKr ehk 80 aastat pärast Trooja sõja lõppu.^[2]

Kreeklased teadsid linna Gadeira (kreeka τὰ Γάδειρα) nime all. Vanakreeka mütoloogias loodi linn Heraklese poolt tema kümnenda vägitöö käigus, kus Herakles röövis Geryoni veisekarja. Geryon elas maailma lääneserval Erytheia saarel, mis oli üks kolmest saarest (Erytheia, Antipolis ja Kotinoussa), mis moodustasid arhipelaagi kohas, kus asub tänapäeva Cádiz.

Aasta 500 eKr paiku langes linn Kartaago kontrolli alla. Cádizist sai Hannibali tugipunkt^[3] Lõuna-Ibeeria vallutuseks.

Teises Puunia sõjas Rooma ja Kartaago vahel vallutasid roomlased Scipio Africanuse juhtimisel Cádizi aastal 206 eKr. Rooma perioodil kandis linn nime Gades. Linn koges jõukuse märgatavat kasvu, sinna ehitati akvedukt, amfiteater, templeid jm. Lühikesel ajavahemikul oli see Rooma impeeriumi suuruselt teise elanike arvuga linn; seal resideeris viissada Rooma ülemklasside liiget (ladina eques romanus), mis jäi alla vaid Rooma linnale ja Padovale. ^[4]

Rooma impeeriumi lagunedes oli linn vaheldumisi vandaalide, bütsantslaste ja läänegootide valduses. Aastal 552 vallutasid bütsantslased Ibeeria poolsaare lõunapoolse osa, mille sisse jäi ka Сádiz, ja hoidsid seda enda käes kuni aastani 620, mil ala läks tagasi läänegootide kätte.

711. aastal algas mauride sissetung Ibeeria poolsaarele ning sama aasta 19. juulil toimus Guadelete lahing mauride ja läänegootide vahel, pärast mida jäi linn mauride valdusse kuni aastani 1262. Mauride ülemvõimu all, vahemikus 711–1262, kandis linn nime Qādis (araabia قادس). Siit lähtub ka linna tänapäevane hispaaniakeelne nimi Cádiz. Mauride perioodil jätkus linna allakäik. Lõhuti seal olnud Heraklese kuju, mis oli linna püstitatud rooma ajal. Mauride perioodist pole tänapäeva Cádizis eriti midagi säilinud.

Aastal 844 möödusid Cádizist taani viikingid oma rüüsteretkel, mis lõppes Sevillas.^[5]

Aastal 1262 võeti Cádiz kristlaste poolt rekonkista käigus tagasi, kui Kastiilia kuningas Alfonso X selle vallutas.

Suurel maadeavastuse perioodil seilas Christoph Kolumbus siit oma teisele ja neljandale Ameerika-retkele. Linn oli alguspunktiks paljudele avastusretkedele, koloniaalajastul asusid siit Ameerika poole teele konkistadoorid. Cádizile kuulus kaubandussuhete monopol Ameerikaga, seal asus Hispaania aaretelaevastiku peakontor. See tegi linnast Hispaania vaenlaste olulise sihtmärgi. 1587. aasta aprillis korraldas linnale röövrünnaku Francis Drake.

Cádiz on koht, kus loodi Hispaania esimene konstitutsioon aastal 1812.^[6]

Cádizi majandus on traditsiooniliselt olnud seotud merega: kalandus, laevaehitus, kaubandus.

Enamus majanduse taristust on koondunud sadama ümber. Merenduse osakaal majanduses on viimase 30 aasta jooksul vähenenud: kalapüük on kriisiolukorras Lääne-Sahara-äärsete kalapüügiterritooriumide kaotamise tõttu ning laevatehased seisavad tööta, sest nõudlus laevade järele on napp ja teiste riikide laevatehased pakuvad tugevat konkurentsi. Majanduse kõige tugevam sektor on kaubandus, tulenevalt laevatehaste olemasolust ja Cádizi sadama tegevusest.

Turismindus (elupindade väljarentimine, hotellindus) on heal järjel tänu liivarandadele, karnevalile ja Cádizi rikkalikule kultuuripärandile. Sellele vaatamata pole edusammud turisminduses kompenseerinud töökohtade kadu majanduse teistes sektorites.

Cádizi karneval on üks maailma tuntumaid karnevale. See leiab aset kahe nädala kestel veebruaris, kuid karnevaliga seotud üritused toimuvad linnas aasta läbi.

Cádizi karneval on kuulus satiiriliste truppide tõttu, keda nimetatakse chirigotas ja kes esitavad muusikalisi etteasteid. Tüüpiliselt koosneb chirigota 7–12 esinejast, kes laulavad, näitlevad ja improviseerivad saadetuna kitarridest, kazoo'dest, basstrummidest ja erinevatest lärmitekitajatest. Peale chirigota'de on karnevalil ka palju muud liiki esinejaid: koorid; ansamblid nimega comparsas, kes esinevad kitsaseadelises harmoonias sarnaselt afroameerika kultuuri barbershop-kvartettidega või mehhiko mariachi'dega; cuartetos, mis koosnevad neljast (vahel kolmest) esinejast, kes esitavad vaheldumisi dramaatilisi paroodiaid ja naljakaid laule; romanceros, jutuvestjad, kes retsiteerivad värsivormis lugusid.