Bombardier Inc. on rahvusvaheline õhusõidukeid ja muid transpordivahendeid tootev ettevõte, kelle peakorter asub Montréalis Kanadas. Bombardieri tuntuimad tooted on lennukid, metroorongid ja Flexity trammid.[viide?] Aprillist 2020 on ettevõtte tegevdirektor Éric Martel.[1]
2019. aastal müüs Bombardier Inc. oma kommertslennukite äri ettevõttele Mitsubishi Heavy Industries Ltd. ning keskendub nüüd rohkem ärilennukite ja raudteevagunite tootmisele.[2]
Ajalugu
Joseph-Armand Bombardier leiutas 1937. aastal seadeldise, mis tegi võimalikuks B7-mootorsaani tootmise. 1942. aastal asutas Joseph-Armand Bombardier ettevõtte L’AutoNeige Bombardier Limitée. 1945. aastal alustati C18-mootorsaanide tootmist. 1959. aastal hakati tootma Ski-Doo mootorsaane.[3]
Joseph-Armand Bombardier suri 1964. aastal ning jättis ettevõtte poeg Germainile. 1966. aastal pärast Germaini tagasiastumist sai tegevdirektoriks Laurent Beaudoin, kes püsis ametikohal kuni 2008. aastani. 1967. aastal nimetati L’Auto-Neige Bombardier Limitée ümber ettevõtteks Bombardier Ltd. 1968. aastal võeti tootmisse Sea-Doo veesõidukid.[3]
1970. aastal laienes Bombardier raudteeärisse koos Austria mopeede ja tramme tootva Lohnerwerkega ning nende mootoreid tootva filiaali Rotaxiga. 1973. aasta naftakriisi tõttu oli Bombardier Ldt. sunnitud vähendama mootorsaanide tootmist ning keskenduma reisivagunite tootmisele.[4]
1974. aastal sai Bombardier Ldt. lepingu, et ehitada 423 reisivagunit Montréali metroole. 1975. aastal koliti peakorterid Valcourtist Montréali. 1982. aastal sai Bombardier miljardidollarilise lepingu, et ehitada reisivaguneid New Yorgi metroole, millega sai Bombardier Põhja-Ameerika suurimaks raudteesõidukite tootjaks.[3]
1986. aastal laienes Bombardier lennundussektorisse, ostes Kanada lennukitootmisettevõtte Canadairi.[4]
1989. aastal suurenes Bombardieri osalus lennunduses, kui ta ostis Shorts Brothersi ettevõtte. 1990. aastal ostis ta kontserni Bombardier Learjet Corp. ning hakkas ka kommertslennukeid tarnijaks. Peagi pärast seda alustati Learjet 31A ja Learjet 60 konstrueerimist. 1991. aastal tehti esimene testlend 50-kohalise Canadair Regional Jetiga, mis oli Bombardieri esimene piirkondlikuks transpordiks mõeldud kommertslennuk. 1992. aastal ostis Bombardier Ldt. Dash 8 turbopropelleritega lennukite tootja de Havillandi. 1997. aastal tootis Bombardier Aerospace uue versiooni Canadair Regional Jetist – 70-kohalise Canadair Regional Jet 700. 1997. aastal sai Bombardier 2,85 miljardi dollarilise mitmeaastase lepingu NATO pilootide väljaõpetamiseks Kanadas.[3]
1998. aastal loodi Bombardier International, et laiendada tegevust rahvusvahelisel turul. 2002. aastal ehitas Bombardier Vancouveris maailma pikima täisautomaatse metroosüsteemi, Millennium SkyTraini. 2008. aastal tehti CRJ1000 esmalend 100 reisijaga.[3]
Toodetavad lennukid
.jpg)
- mai 2022 seisuga pakub Bombardier kahte tüüpi kommertslennukeid: Global ja Challenger[5].
| Lennuulatus (km) | Machi arv | Reisijate arv | |
|---|---|---|---|
| Global 5500 | 10 927 | 0,90 | 16 |
| Global 6500 | 12 223 | 0,90 | 17 |
| Global 7500 | 14 260 | 0,925 | 19 |
| Global 8000 | 14 631 | 0,925 | 17 |
| Lennuulatus (km) | Machi arv | Reisijate arv | |
|---|---|---|---|
| Challenger 350 | 5926 | 0,83 | 10 |
| Challenger 3500 | 6297 | 0,83 | 10 |
| Challenger 650 | 7408 | 0,85 | 12 |
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
