Binokkel

Binokkel (ladina keele sõnadest bini kahekordne + oculus silm) on kahest omavahel ühendatud pikksilmast koosnev optikaseade, mida kasutatakse kaugel asuvate esemete vaatamiseks kahe silmaga.

See artikkel räägib optikariistast; ajakirja kohta vaata artiklit Binokkel (ajakiri)

Binokli kummaski pooles on läätsedest objektiiv, mille kaudu valgus siseneb, ja okulaar, mille kaudu valgus tuleb vaataja silma. Objektiiv koondab vaateväljalt valgust ja annab esemest ümberpööratud (alaspidise) kujutise. Selle õiget pidi pööramiseks on objektiivi ja okulaari vahel prismad. Okulaar suurendab kujutist (sellega vaadatakse objektiivi tekitatud kujutist kui luubiga). Okulaari ja objektiivi vahelise kauguse muutmisega saab seada objektiivi tekitatud kujutise okulaari fookusse, seega kujutist teravustada.

Binoklites kasutatakse peamiselt kaht tüüpi prismasid:

Porro-prisma (nimetatud Itaalia leiutaja Ignazio Porro järgi, kes patenteeris selle prismatüübi 1854. a). Kiirte käik on prismas astmeline ja seetõttu on objektiivide vaheaugus suurem kui okulaaridel.
Katusprisma (ingl roof prism), ka Abbe-Königi prisma, mis on saanud nime katust meenutava kuju järgi, võeti laiemalt kasutusele 20. sajandi teisel poolel. Niisuguse prismaga binoklis on objektiivi ja okulaari optilised teljed ühel sirgel.

Porro-prismaga binoklid on suuremad ja raskemad, kuid annavad veidi parema sügavustaju. Katusprismaga binoklid on kompaktsemad ning kukkumistele ja löökidele oluliselt vastupidavamad.

Binoklite tähtsaimad omadused on suurendus (kordades) ja objektiivi läbimõõt (millimeetrites), mis antakse korrutisena, näiteks 10×50. 10-kordse suurendusega binoklist paistavad 100 meetri kaugusel asuvad objektid nagu oleksid nad 10 meetri kaugusel. Objektiivi suurusest sõltub, kui palju valgust ta on võimeline koguma ja vastavalt kui heleda pildi ta annab. Objektiivi läbimõõdu ja suurenduse jagatist nimetatakse väljundavaks ehk pupilliks (näitejuhul on see 50/10 = 5 mm). Pupilli läbimõõt jääb enamasti vahemikku 2,5–5 mm.

Binokli oluline iseloomustaja on ka vaatevälja laius, mis väheneb koos suurenduse kasvuga, Vaatevälja väljendatakse kraadides või vaatevälja laiusena 1000 m kaugusel, kusjuures 1° vastab 17,5 meetrile. Kui vaateväljaks on antud 100 m, siis näiteks 200 m kaugusel on näha objekte 20 m laiuses alas.

Kõige levinumad on binoklid suurendusega 7–10. Üle 10-kordse suurenduse korral kasutatakse stabiilse kujutise saamiseks statiivi või sisseehitatud pildistabilisaatoriga binoklit.

Koos objektiivi läbimõõduga kasvab ka binokli kaal. Näiteks kompaktne 8×20 binokkel kaalub vaid umbes 250 g, 8×32 binokkel 500–600 g, 8×55 jahimehebinokkel näiteks kuni 1000 g.

Saadava pildi heledus ja selgus sõltub optika vääristusastmest. Valguskadude vähendamiseks võivad binoklitel olla ühe- või mitmekihilise vääristusega läätsed ja prismad.

Vaata ka

Välislingid

Parimad linnuvaatlusbinoklid