Christoph Baierist

Baieri Christoph (26. veebruar 1416 – 5./6. jaanuar 1448) oli Kalmari uniooni ajajärgul Taani (1440–1448 kui Christoffer III), Rootsi (1441–1448 kui Kristofer) ja Norra kuningas (1442–1448 kui Kristoffer).

Christoph Baierist
Sünniaeg	26. veebruar 1416
Surmaaeg	5. jaanuar 1448 (31-aastaselt)
Abikaasa(d)	Brandenburgi Dorothea

Elulugu

Võimuletulemine

Ta sündis ilmselt Neumarkt in der Oberpfalzis Neumarkti pfaltskrahvi Johanni ja Katharina von Pommern-Stolpi (Pommeri hertsogi Pommeri-Stolpis Wartislaw VII tütar ja Skandinaavia kuninga Erik Pommerist õde) pojana. Pfaltskrahv Johann oli kuningas Ruprechti poeg. Aastal 1445 abiellus Christoph Kopenhaagenis Brandenburgi Dorotheaga (1430 – 25. november 1495).

Erik Pommerist tagandati Taani ja Rootsi kuninga kohalt aastal 1439. Eriku õepojana valiti Christoph, kes ei tundnud tegelikult Skandinaavia olusid, Taani Riiginõukogu poolt oma onu järglaseks, esmalt aastal 1439 regendiks ja 9. aprillil 1440 kuulutati Viborgi Riigipäeval (Taani Landstinget) Taani kuningaks. Temast pidi saama marionett, nagu tõendab ütlus: "Kui nõukogu nõuab temalt taevatähti, peab ta need muretsema." Siiski õnnestus tal säilitada teatud isiklik kontroll. Tervikuna võib tema valitsemist (aadli ja tema järgluspoliitika järgi) pidada pika tasakaaluperioodi alguseks kuningavõimu ja aadli vahel, mis kestis aastani 1660. Hiljem valiti ta aastal 1441 Rootsi kuningaks ja juunis 1442 Norra kuningaks.

Baieri Christophi pitser

16. sajandi maal, mille juures on küsitav, kas see on tegelikult Christophi portree

Talupoegade mässud

Oma valitsemisaja alguses surus ta maha talupoegade mässud Fynil ja Jüütimaal. Kui mäss Fynil oli maha surutud, pööras ta tähelepanu ülestõusule Jüütimaal. Põhja-Jüütimaa, eriti Vendsyssel, oli nii rahutu, et 25 000-meheline talupoegade armee Henrik Reventlow juhtimisel kujutas endast tõsist ohtu Christophi jätkuvale valitsemisele. Enne, kui kuningas jõudis tegutseda, kogusid Jüütimaa aadliperekonnad oma armee ja marssisid Ålborgist läände, vastu Reventlow' väele.

Talupojad olid loonud hiiglasliku vankrikindluse, kolm rida sügava, et kaitsta end ratsarüütlite vastu, keda nad teadsid enda vastu tulevat. Nad laotasid ka puuoksi soo pinnale laagri ees ja katsid need siis mullaga, et see näeks välja nagu kõva pinnas. Liiga enesekindel aadlike armee Eske Broki juhtimisel jõudis Skt. Jørgensbjergi 3. mail 1441. Rüütlid ründasid laagrit ja vajusid kiiresti sohu. Talupojad tulid neid tapma. Brok tapeti ja tükeldati ning tükid saadeti hoiatuseks piirkonna linnadesse. Talupojad rüüstasid seejärel piirkonna kõige tähtsama mõisa Ågårdi ja põletasid selle maha, sundides aadlik Niels Guldenstiernet põgenema.

Vangide kohtlemine pärast lahingut tugevdas Christophi otsustavust talupojad maha suruda. Christoph ratsutas oma armeega põhja, mässajate laagrisse Skt. Jørgensbjergi lähedal Põhja-Jüütimaal. Kuna mässajad ületasid arvuliselt tema väge, saatis Christoph sõna, et igaüks, kes lahkub laagrist ja läheb koju, jääb mässu eest karistamata. Mehed Morsi saarelt ja Thistedist lahkusid, mille eest kutsuti neid elu lõpuni argpüksideks ja reeturiteks. Christoph käskis mässajate laagrit rünnata 8. juunil 1441 ja vaatamata raevukale võitlusele ei suutnud mässajad raskelt relvastatud rüütleid ületada. Tuhandeid mässajaid tapeti, ellujäänuid trahviti raskelt. Raskeim tagajärg oli see, et mässajad kaotasid oma vabaduse ja muutusid pärisorjadeks farmides, kus nad töötasid. Kuningas tegi suureks kuriteoks selle, kui talupojad kandsid pikemaid relvi kui lühike nuga. Taani kord vabade talupoegade alistamine oli täielik.

Kroonimine, suhted rootslastega

Kuningas Christoph Baierist Saksa ajaloolise väljaande järgi 19. sajandist

Mais 1442 reisis Christoph Lödösesse kohtuma aadlikega kõigist kolmest kuningriigist. Ta krooniti seal Norra kuningaks ning sellele kinnituse saamiseks läks Oslosse ja Trondheimi. Järgmisel aastal kuulutati ta Ribe lähedal Urnehovedi Riigipäeval Taani kuningaks. Kui tema residents Roskildes maha põles, kolis Christoph Kopenhaagenisse ja tegi sellest Taani pealinna.

Rootsi aadlikud ei olnud nõus loobuma mistahes võimust ja seega ta neile ei meeldinud, kuna ta oli väidetavalt nende jaoks liiga sakslane ja et ta võimaldas oma onul (ekskuningas Erikul) rüüstata laevu oma lossist Gotlandil ilma ühegi katseta teda peatada. Nad heitsid talle ette rida kehvi saake. Inimesed olid nii näljased, et nad segasid jahvatatud puukoort vähese jahuga, mida nad leida võisid. Christoph sai Rootsis põlgliku hüüdnime "Puukoorekuningas".

Teisest küljest püüdis ta toetada linnu ja nende kaupmehi nii palju kui aadli ja hansalinnade piirangud võimaldasid. Tema valitsemisajal tehti Kopenhaagen jäädavalt Taani pealinnaks (Linnaharta aastast 1443).

Ta toetus ebatõhusale sõja ja läbirääkimiste poliitikale Eriku vastu Gotlandil, mis leevendas vähe nii Rootsi kui ka Hansa Liidu rahulolematust. Kalmari uniooni lepingut muudeti nii, et aristokraatia sai enamuse poliitilisest võimust ja kuningas kaotas palju võimu, mida monarhid olid viikingiaegadest saati omanud. Selle tasakaalupoliitika tulemusteni siiski ei jõutud, kui ta äkitselt suri kui viimane Taani Valdemar IV järglane.

Surm

Christoph suri 1448. aastal äkitselt Helsingborgis. 28. oktoobril 1449 abiellus Dorothea Christian I-ga. Kuningas Christoph maeti Roskilde toomkirikusse.

Aastal 1654 said Wittelsbachid taas Rootsis võimule.

Täistiitel

Christophi täielik tiitel oli Jumala armust Taani, Rootsi ja Norra, Vendide ja Gootide kuningas, Reini pfaltskrahv, Baieri hertsog.

Eelnev Vakantne, viimati Erik Pommerist

Taani kuningas 1440–1448

Järgnev Christian I

Eelnev Vakantne, viimati Erik Pommerist

Rootsi kuningas 1441–1448

Järgnev Vakantne, järgmisena Karl VIII

Eelnev Vakantne, viimati Erik Pommerist

Norra kuningas 1442–1448

Järgnev Vakantne, järgmisena Karl I

Eelnev Johann

Neumarkti pfaltskrahv 1443–1448

Järgnev Otto I