Bachide suguvõsa oli muusikaajaloos tähtsal kohal ligi kaks sajandit. Sellesse kuulus üle 50 tuntud muusiku ja rida silmapaistvaid heliloojaid, kellest kõige tuntum on Johann Sebastian Bach (1685–1750). Johann Sebastian Bach koostas ise sugupuu, mille lõpetas tema poeg Carl Philipp Emanuel Bach.
Bachide suguvõsa ei lahkunud Tüüringist, kuni Sebastiani pojad siirdusid laia maailma. Vaatamata talupojaseisuse viletsusele Kolmekümneaastase sõja ajastul säilitas suguvõsa oma positsiooni ning andis Euroopa suurimate hulka kuuluvaid muusikuid, isegi kui nende eluaegne kuulsus jäi kohalikuks. Tähelepanuväärseid muusikuid oli sedavõrd palju, et Erfurdis nimetati kõiki muusikuid Bachideks, isegi kui nad ei kuulunud kohalike Bachide perre. Nii päris Sebastian Bach suguvõsa kunstilise traditsiooni, mida ajaloolised asjaolud olid kaitsnud sajandipikkuse muusikalise käärimise eest, mis ülejäänud Euroopas oli hävitanud polüfoonilise muusika.
16. sajandi algusest on teada neli Bachide suguvõsa haru. 1561. aastal kuuleme TüüringisGotha ja Arnstadti linnade vahele jäävas Wechmari külas Hans Bachist, keda peetakse Veit Bachi isaks.
Veit (Vitus) Bach (surn. 1619) oli "saiapagar Ungaris", kes luterlasena pidi Ungarist põgenema ning "leidis palju rõõmu oma pisikesest tsitrist, mille ta endaga isegi veskisse kaasa võttis".
Tema poeg Johannes (Hans) Bach (surn. 1626) "der Spielmann" ("Mängumees") oli suguvõsa esimene kutseline muusik. "Algul tegutses ta pagarina, kuid kuna tal oli tugev tõmme muusika poole", sai temast torupillimängija.
Tema teine pojapoeg Christoph (1613–1661) oli muusik.
Tema esimene pojapojapoeg Johann Ambrosius oli Johann Sebastian Bachi isa.
Johann Ambrosiuse onu HeinrichArnstadtist sai kaks poega: Johann Michael ja Johann Christoph, kes kuuluvad J. S. Bachi suurimate eelkäijate hulka. Johann Christophit peeti mõnd aega moteti "Ich lasse dich nicht" ("I will not leave you") autoriks, mida varem omistati Sebastian Bachile ning on nüüd teadaolevalt tõesti tema looming (BWV 159a). Veel üks Veit Bachi järeltulijaist, Johann Ludwig, pälvis Sebastianilt enam imetlust kui ükski teine ta esivanemaist – Johann Sebastian kopeeris kaksteist Johann Ludwigi kirikukantaati ning lisas neile mõnikord omaenese tööd.
Seitsmest lapsest, kelle Johann Sebastian Bach sai oma esimese naisega, elasid vaid kolm temast endast kauem. Kahel neist oli edukas muusikaline karjäär: Wilhelm Friedemann ja ülalmainitud Carl Philipp Emanuel Bach.
Järgmiseks abiellus Johann Sebastian Bach Anna Magdalena Wilckeniga, kes oli andekas sopran ja Saxe-Weissenfelsi vürsti õukonna trompetimängija tütar. Neil oli 13 last, kellest said silmapaistvaiks muusikuiks Gottfried Heinrich, Johann Christoph Friedrich ja Johann Christian. Täiskasvanuikka jõudsid veel kolm: Elisabeth Juliane Friederica (1726–1781), kes abiellus Bachi õpilase Johann Christoph Altnikoliga, Johanna Carolina (1737–1781) ja Regina Susanna (1742–1809).[1]