Autosidur

Autosidur on sidur, mida kasutatakse mootori pöördemomendi ülekandmiseks jõuülekandele.

Siduri ehitus:

1. Siduri korv
2. Suruketas (surveketas)
3. Sidurivõll
4. Veetav ketas
5. Hooratas
6. Hõõrdekatted
7. Hammasvöö
8. Siduriketas
9. Sidurivõlli tugilaager
10. Lahutuskäpp
11. Survelaager

Ketashõõrdesidur koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega. Siduri vedavad osad on hooratta ja suruketta siledaks töödeldud pinnad. Sidurikorv ühendab surveketta hoorattaga. Seetõttu pöörlevad nad ühise tervikuna.

Siduri veetav osa on hõõrdkatetega siduriketas. See asub sidurivõlli nuutidel. Sidurivõll on ühenduses käigukastiga. Siduriketta rumm ja sidurivõlli nuutliide lubab neil ühiselt pöörelda, kuid ei takista siduriketta nihkumist sidurivõlli telje sihis.

Sidurikorvi vedruhoidjasse on mahutatud vedrud. Need vajutavad surveketta vastu veetavat siduriketast ja veetava ketta vastu hooratast. Ketaste kokkusurumine tekitab hõõrdemomendi, mis võimaldab kanda mootori pöördemomenti edasi jõuülekandele. Auto peatamiseks tuleb mootor jõuülekandest eraldada, st sidur lahutada.

Siduri mehaanilise ajami osad on tugede ja poltidega lahutuskäpad, viimik, lahutushark, varras (tross) ja pedaal. Käpad on liigendühendatud korvi külge kinnitatud tugedega. Käppade lühikesed välimised harud on ühenduses reguleerpoltidega. Viimik on siduri võllil lahtiselt. Ta saab sellel nihkuda, kui siduripedaal liigutab hoovastiku vahendusel lahutusharki.

Siduripedaalile vajutamisel lükkab lahutushark viimiku vasakule, vajutades sellega tugiseibile, mis asetseb lahutuskäppade seesmistel otstel, mille tulemusel lahutuskäpad pöörduvad tugede liigendeis ja tõmbavad poltidega suruketta tagasi, ületades vedrude survejõu. Kui surveketas liigub tagasi, siis veetav siduriketas vabaneb ja sidur lahutub.