Aseri

Aseri
	Pindala: 3,1 km² (2020)
	Elanikke: 1108 (1.01.2020)
	EHAK-i kood: 1402
	Koordinaadid: 59° 27′ N, 26° 52′ E

Aseri on alevik Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, endise Aseri valla keskus.

See artikkel räägib asulast; perekonnanime kohta vaata artiklist Aseri (perekonnanimi)

Quick Facts

Close

Asub Soome lahe rannikul Meriküla oja suudmes.

Aseris asub kakskeelne Aseri Kool.

Aleviku alal on Aseri paisjärv ja Aseri juga. Asula järgi on nime saanud Aseri kihistu^[4] ja ordoviitsiumi Aseri lade.^[5]

Aseris elab 1. jaanuari 2013 seisuga 1788 elanikku. Venelasi on Aseris 49% ja eestlasi 42%.^[6]

Meriküla rannast on leitud 3200 aasta vanune pronkskirves, Tegemist on rantkirvega, Ajaloo instituudi arheoloogi Ülle Tamla hinnangul tähendab see kirves arheoloogiliste juhuleidude tippleidu. Hilise pronksiaja kirveid oli Eestist seni leitud kõigest neli. Meriküla leiu taolisi rantkirveid valmistati Lõuna-Skandinaavias või Põhja-Saksamaal.^[7]

Aseri on saanud nime Aseri mõisa järgi, mida on esmamainitud 1367. aastal nime Asserien all, mõis kuulus Lüganuse kihelkonda ja 16. sajandil liideti need alad Viru-Nigula kihelkonnaga. Aserist pärineb ilmselt vasallisuguvõsa Asseryen, millest on teateid 18. sajandist ja kelle esiisa Acerus (omastav Aceri) mõisale nime andis. Paul Johanseni järgi tuleneb mõisanimi vasallisuguvõsa nimest, kuid võiks olla ka vastupidi, küla võis anda nime suguvõsale. Tartu Ülikooli professori Lauri Kettunen on nime pidanud raskesti etümologiseeritavaks ja seda see on. Kui algne oli külanimi, siis võis see lähtuda isikunimest: dokumentides kujul As esinev nimi on muistse mehenimena Eesti alal esinenud veel 16. sajandist^[8].

Aastatel 1899–1905 ehitati Aseri tsemendivabrik, mis andis esimest toodangut juba 1902. aastal. Ehitati Sonda–Aseri raudteelõik Sonda raudteejaamani, raudteeharu põhiroll oli tsemenditehase toodangu väljavedu suurele Tallinna–Narva raudteele. Asutati Aseri tsemendivabriku algkool. 1905.–1922. aastani pidas Aseri tsemendivabrik kahe õpetajaga kooli omal kulul üleval. Aseri tsemendivabriku töölistele ehitati Aseri paekalda paljandi servale, Tsemendi tänava äärele, ühiskondlikud hooned ja vabriku ametnike ning juhtkonna hooned ehitati lõuna poole, loodud Aseri pargi taha Pargi tänava äärde. Paisuga tõkestatud Meriküla oja moodustas paisjärve. 1905. aastaks oli asulasse ehitatud 16 tööliselamut, sh kolm mahukat 32 korteriga kahekorruselist elamut, kolm 16 korteriga kahekorruselist elamut ja neli kahekorruselist elamut. Pargi tänaval asus kirik, koolimaja, haigla-polikliinik, 3 tehase juhtkonna elamut ja hotell-võõrastemaja Kordoni tänava ja Pargi tänava ristmikul.

1920. aastal tootis Merikülas telliseid O/Ü Saue, 1935–1937 riiklik AS Telliskivide Tehased. 1939. aastal ehitati Meriküla randa Meriküla tellisetehase juurde Aseri sadam ja Sonda–Aseri raudtee. Sadamamuul ja raudtee hävitati II maailmasõjas 1944. aasta suvel Saksa vägede taganemise ajal.

1945. aastal moodustati Mahu vallas Aseri külanõukogu. Aseri külanõukogu koosseisu kuulusid Aseri asula, Meriküla, Uusküla, Ridaküla, Tamme, Rannu, Kõrtsialuse, Abaja, Koogu ja Härjapea küla. 1951. aastal liideti Aseri külanõukoguga Oru, Kalvi ja Aseriaru küla. 1959. aastal tekkis Aseri külanõukogu, mille halduskeskus asus Aseri asulas. 1950. aastal oli juba terve endine 34 talu- ja kalurimaja ning 140 elanikuga Meriküla haaratud tehasehoonete ja savikarjääride poolt.^[9]^[10]

1945. aastal kinnitati Aseri uusasula planeering, 1949. aastal alustati uute hoonete ehitamist Kesk tänavale, aktiivne hoonete ehitus toimus aastatel 1954–1960. Hiljem ehitati uued kaasaegsed hooned Kooli, Veetorni tänavale, Nooruse tänav, Metsa tänav ja Nurme tänavale. Seejärel kujunes eramute rajoon, Rahu, Muru, Männi ja Tellise tänava piirkonnas.