Arthur Honegger

Arthur Honegger (10. märts 1892 – 27. november 1955) oli Šveitsi päritolu Prantsusmaa helilooja.

Arthur Honegger (1928)

Arthur Honegger Šveitsi 20-frangisel paberrahal

Lapsena huvitus ta jalgpallist ja ragbist ning tema muusikaõpingud olid lünklikud. Ta käis küll viiulitundides, kuid harmooniat õppis iseseisvalt Ludwig van Beethoveni sonaatide järgi. Süsteemsema hariduse sai ta alles Pariisi konservatooriumis aastatel 1911–1914, kus nägi Satie dadaistlikku balletti „Paraad“, mis kaugendas Honeggeri impressionismist ning lähendas satiirile ja irooniale. Pariisis kohtus ta ka heliloojatega, kellest moodustus impressionismivastane rühmitus Les Six (Kuuik). Kuuiku liikmetest mõjutas Honeggeri kõige rohkem Darius Milhaud, kes pani Honeggeri kuulama kaasaegset muusikat ja viis ta muusikasalongidesse. Milhaud tutvustas Honeggerile ka džässi, mille elemente on selgelt tunda tema tšellokontserdis ja oratooriumis "Jeanne d'Arc tuleriidal". Teine rühmituse liige Georges Auric tutvustas Honeggerile Jean Cocteau loomingut, kellest sai tema suurim kirjanduslik koostööpartner. Kuuik tegutses vaid neli aastat, kuni aastani 1921. Pärast seda tutvus ta impressionist Maurice Raveliga, keda teised vältisid.

Honegger on rühmituse liikmetest mitmekülgseim, tema muusikat mõjutasid nii Johann Sebastian Bach, Max Reger ja Richard Strauss kui ka prantsuse muusika. Uusklassitsistina võttis ta eeskuju minevikust. Ta ütles: "Oks, mis on tüvest lahti rebitud, hävib kiiresti." Honeggerile meeldis rangus, tõsidus ja komplitseeritus. Oratooriumis "Kuningas Taavet" (1921) katsetas ta polütonaalsusega, soovides nii võimalikult palju kasutada moodsa harmoonia võimalusi. Tema loomingut mõjutasid ka muusikavälised hobid: masinad ja sport. 1923. aastal kirjutas ta menuka sümfoonilise pildi "Pacific 231", mis kirjeldab auruveduri liikumahakkamist, sõitu, pidurdust ja seismajäämist. Orkestriteoses "Ragbi" on orkester jagatud kaheks, kujutades kahte meeskonda. Teost on ette kantud ka staadionidel.

1935. aastal kirjutas Honegger oratooriumi "Jeanne d'Arc tuleriidal", kus helilooja ühendas erinevad teatrivormid, kaasaarvatud sõnalavastuse. Libreto autor Paul Claudel keeldus alguses teksti kirjutamast, kuid ühe rongisõidu ajal aknast välja vaadates ilmutas Jeanne d'Arc Claudelile end ise. Teoses, millest sai teise maailmasõja ajal patriootlik teos, on Honegger sidunud džässi, polütonaalsuse, gregooriuse koraali ja rahvalaulu. Huvitav on ka orkestratsioon: ta asendas metsasarved saksofonidega ning kasutas varajast elektroonilist pilli Martenot' lained.

Allikas

• Maia Lilje raadiosaade „Arthur Honegger 120“ sarjast „Klassikud“, ERR Klassikaraadio