From Wikipedia, the free encyclopedia
Arktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb arktiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulik madal õhutemperatuur ja väike sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pooluse piirkonnast lähtuvad kirdetuuled. Esineb polaaröö ja polaarpäev.
Arktiline kliimavööde hõlmab Arktika piirkonna. Selle lõunapiiriks loetakse juuli keskmise +5 °C samatemperatuurijoont.
Arktilisele kliimavöötmele on iseloomulik arktiline kliima.
Aasta läbi valitsevad siin arktilised õhumassid, millega kaasneb madal õhutemperatuur. Seda põhjustavad päikesekiirte väike langemisnurk, kuni pool aastat kestev polaaröö ning suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osa. Suur albeedo on tingitud valge jää ja lumega kaetud pinnasest.
Arktilise kliima aladel on õhutemperatuur madal niihästi talvel (kuni −40 °C) kui ka suvel (juuli keskmine kuni +5 °C). Polaarpäeva ajal on otsekiirguse hulk suur, kuid ilm on ka pilvine ja ududega. Aasta sademete hulk on 100–200 mm. Lähisarktilise kliimale üleminekul areneb tsüklonite tegevus ja sademete hulk suureneb kuni 400 mm aastas.
Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab arktilisele kliimavöötmele kliimatüüp E (polaarkliima), kus kõige soojema kuu keskmine õhutemperatuur on alla +10 °C. Polaarkliima puhul eristatakse omakorda kahte kliimatüüpi: ET (tundrakliima) ja EF (külmakõrb). Tundrakliimas on kõige soojema kuu keskmine temperatuur vahemikus 0...+10 °C. Külmakõrbe kliimas ei ole ühegi kuu keskmine temperatuur üle 0 °C.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
