eesti mullateadlane, agrokeemik From Wikipedia, the free encyclopedia
Anton Nõmmik (2. detsember (vkj 20. november) 1882 Kurista vald, Viljandimaa – 20. oktoober 1957 Uppsala) oli eesti mullateadlane, agrokeemik.[1]
Anton Nõmmik oli talupidaja poeg, Hans Nõmmiku isa.[1]
1903–1909 omandas Nõmmik Peterburis vabrikutöölisena õhtukursustel keskhariduse ning pedagoogi kutse, töötas aastast 1906 ka kooliõpetajana. 1910–1916 õppis Peterburi Ülikooli põllumajanduse osakonnas, töötades 1914–1915 ühtlasi ülikoolis keemikuna ning 1914 Tuula kubermangus Šatilovi põllumajanduslikus katsejaamas, kus tegi oma esimese uurimistöö "Maaharimisviiside mõjust nitraatide tekkimisele põllumullas". Pärast Peterburi Ülikooli lõpetamist jäeti stipendiaadina agronoomia õppetooli juurde valmistuma professorikutseks. Sai sellena tegutseda lühikest aega, siirdudes 1917 mullauurimise laborisse.[1]
Nõmmik osales 1915 ja 1917 Orenburgi kubermangu mullastiku uurimise ekspeditsioonis, seejärel ka Jamburgis. 1918 naasis Eestisse, kus asus organiseerima Põhja-Eesti põllutöökeskkooli Jänedal, oli 1918–1920 selle juhataja. Juhtis ka Maakorralduse Peavalitsuse planeerimise peakomiteed. 1920 täiendas end TÜ stipendiaadina Halle Ülikoolis. 1920–1944 TÜ mullateaduse ja agrokeemia kabineti juhataja, 1924–1944 samanimelise enda rajatud õppetooli professor, 1921–1925 ka põllumajandusteaduskonna dekaan. 1925–1926 viibis International Education Boardi stipendiaadina USA-s Rutgersi Ülikoolis, kus omandas magistrikraadi. Rajas Raadile mullateaduse agrokultuurkeemia katsejaama, mida juhatas 1921–1944. Oli aastast 1938 Loodusvarade Instituudi liige, osales Eesti Agronoomide Seltsi tegevuses. 1944 põgenes Rootsi, kus töötas aastani 1957 Ultuna Põllumajandusülikooli keemiainstituudis keemikuna.[1]
Anton Nõmmik uuris 1919–1923 Põllutööministeeriumi tellimusel muldasid ja koostas 1924–1925 esimese Eesti mullastikukaardi, korraldas väetuskatseid ning määras põllukultuuride väetisnormid. Uuris taimede poolt toitainete omastamise dünaamikat, analüüsis laudasõnniku- ja virtsaliikide keemilist koostist, mulla orgaanilise aine lagunemise kiirust ning paljude jõgede vees lahustunud taimetoitainete hulka. Võttis osa põllumajandusterminoloogia koostamisest. Oli 1921–1935 ajakirja Agronoomia toimetajaid. Eesti Agronoomide Seltsi Rootsis asutajaid ning 1945–1949 selle esimene esimees.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.