Hispaania jalgpallur From Wikipedia, the free encyclopedia
Andrés Iniesta Luján (sündinud 11. mail 1984 Fuentealbillas) on Hispaania jalgpallur, poolkaitsja. Ta mängib Araabia Ühendemiraatide kõrgliiga klubis Emirates Club.
 Iniesta 2015. aasta Euroopa superkarikaga | |||
| Isikuandmed | |||
|---|---|---|---|
| Täisnimi | Andrés Iniesta Luján | ||
| Sünniaeg | 11. mai 1984 | ||
| Sünnikoht | Fuentealbilla, Hispaania | ||
| Pikkus | 171 cm | ||
| Positsioon | poolkaitsja | ||
| Klubiandmed | |||
| Koduklubi | Emirates Club | ||
| Särginumber | 8 | ||
| Noorteklubid | |||
| 1994–1996 | Albacete | ||
| 1996–2001 | Barcelona | ||
| Klubikarjäär* | |||
| Aastad | Klubi | M | (V) |
| 2001–2003 | Barcelona B | 54 | (5) |
| 2003–2018 | Barcelona | 442 | (35) |
| 2018–2023 | Vissel Kobe | 114 | (21) |
| 2023– | Emirates Club | 0 | (0) |
| Koondisekarjäär | |||
| Aastad | Koondis | M | (V) |
| 2000 | Hispaania U15 | 2 | (0) |
| 2000–2001 | Hispaania U16 | 7 | (1) |
| 2001 | Hispaania U17 | 4 | (0) |
| 2001–2002 | Hispaania U19 | 7 | (1) |
| 2003 | Hispaania U20 | 7 | (3) |
| 2003–2006 | Hispaania U21 | 18 | (6) |
| 2006–2018 | Hispaania | 131 | (13) |
| 2004–2005 | Kataloonia | 2 | (0) |
| * Klubikarjääri all ainult liigamängud ja -väravad, uuendatud seisuga 9. august 2023. | |||
Klubikarjäärist suurema osa on ta mänginud Hispaania kõrgliiga klubis Barcelona. 2018. aasta juulis liitus ta Jaapani kõrgliiga klubiga Vissel Kobe ning 2023. aasta suvel Emirates Clubiga.
Iniestat peetakse üheks kõigi aegade parimaks keskväljamängijaks.[1][2] 33 karikaga on ta kõigi aegade edukaim Hispaania jalgpallur.[3]
2012. aastal valiti Iniesta UEFA poolt Euroopa parimaks mängijaks. 2010. aasta Ballon d'Or'il jäi ta Lionel Messi järel teiseks ning saavutas kaks aastat hiljem kolmanda koha.
Hispaania koondisega võitis ta 2008. ja 2012. aasta Euroopa meistrivõistlused, kus ta valiti turniiri parimaks mängijaks, ja 2010. aasta maailmameistrivõistlused, kus ta lõi turniiri võiduvärava finaalmängus Hollandiga.
Mängides 12-aastaselt Albacete noortetiimis, äratas ta tähelepanu paljudes Hispaania jalgpalliklubides.
Tema vanemad tundsid ühte Barcelona noortemeeskonna treenerit, kes veenis neid Iniestat saatma Barcelona noorteakadeemiasse La Masia. Iniestal oli algul raskusi perest eemal olemisega.[4]
1999. aastal juhtis ta Barcelona U15-meeskonna võiduni noorteturniiril Hispaanias.
2004–05 hooajal aitas Iniesta Barcelonal võita La Liga. Ta mängis 37 mängu ja lõi 2 väravat.
2005–06 hooajal sai Iniesta Xavi vigastuse tõttu klubis rohkem mänguaega. Ta mängis Meistrite Liigas 11 mängu, kui Barcelona tuli Euroopa meistriks. Samuti aitas ta Kataloonia klubil võita ka Hispaania kõrgliiga.
Järgmisel hooajal jäi Barcelona ilma ühegi karikata. Iniesta lõi Meistrite Liigas kaks väravat Levski Sofia vastu.
Hooajal 2007–08 vahetas ta oma särginumbrit. Barcelona ei võitnud ka see hooaeg ühtegi karikat. Iniesta valiti FIFA aasta jalgpalluri valimisel 37 häälega üheksandaks.
2008–09 hooajal võitis Barcelona nii La Liga, Copa del Rey kui ka Meistrite Liiga.
Iniesta lõi Meistrite Liiga poolfinaalis Chelsea vastu lisaminutitel võiduvärava, mis saatis Barcelona finaali. Finaalis võideti Manchester Unitedit 2:0, Iniesta andis resultatiivse söödu Samuel Eto'o väravale. Copa del Rey finaalis võideti 3:1 Athletic Bilbao meeskonda.
Iniesta valiti Ballon d'Oril 149 häälega neljandaks ja FIFA aasta jalgpalluri valimisel 134 punktiga viiendaks.
Barcelonaga võitis Iniesta 2009–10 taas La Liga. Meistrite Liigas langeti välja poolfinaalis Milano Internazionale vastu.
2010–11 hooajal võideti Meistrite Liiga finaalis taas Inglismaa kõrgliiga klubi Manchester United. Iniesta aitas klubil tulla ka Hispaania meistriks. Copa del Rey finaalis kaotati lisaajal Madridi Realile.
Järgmisel hooajal võideti taas Copa del Rey, kui finaalis alistati Bilbao meeskond. 2012. aastal valiti Iniesta UEFA poolt Euroopa parimaks jalgpalluriks.
2012–13 hooajal aitas ta Kataloonia klubil võita La Liga rekordilise 100 punktiga.
Iniesta tegi 2014–15 hooajal Barcelonaga ajalugu, kui klubi võitis jällegi kõik kolm suurt karikat. Meistrite Liiga finaalis alistati Juventus 3:1. Iniesta andis finaalis resultatiivse söödu Raktići avaväravale. Hiljem valiti ta ka mängu parimaks. Copa del Rey finaalis alistati Athletic Bilbao 3:1.
Hooajal 2015–16 võideti taas La Liga ja Copa del Rey. Hispaania liigas alistati Madridi Real võõrsil skooriga 0:4.[5] Iniesta lõi mängu kolmanda värava, ning pärast välja vahetamist sai ta Madridi toetajatelt aplausi.
Iniesta aitas klubil võita 2016–17 hooaja Hispaania karika, mis oli tema 30. auhind Barcelona meeskonnas.[6]
Viimase mängu Barcelonaga pidas ta 20. mail 2018, kui võideti Real Sociedadi tulemusega 1:0
Kokku lõi ta aastatel 2002–2018 Barcelona meeskonnas 674 kohtumises 57 väravat.
Iniesta esimene suurturniir Hispaania koondises oli 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused.
Iniesta valiti koondisse ka 2008. aasta Euroopa meistrivõistlustele. Ta mängis kõikides alagrupimängudes ja andis resultatiivse söödu David Villa Venemaa vastu löödud väravale. Veerandfinaalis võideti Itaaliat penaltiseerias. Poolfinaalis Venemaa vastu andis ta taas väravasöödu Xavi võiduväravale ja valiti mängu parimaks. Finaalis alistati Saksamaa jalgpallikoondis skooriga 1:0. Iniesta valiti turniiri sümboolsesse meeskonda.
Iniesta ei osalenud vigastuse tõttu 2009. aasta Konföderatsioonide karikavõistlustel.
Ta mängis koondises 2010. aasta maailmameistrivõistlustel. Alagrupimängus Tšiiliga lõi Iniesta Hispaania teise värava, ta nimetati mängu parimaks mängijaks. Finaalis lõi Iniesta 116. minutil Hollandi vastu võiduvärava, kui Hispaania tuli esimest korda maailmameistriks.[7]
2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel valiti ta mängu parimaks mängijaks kolmes kohtumises, sealhulgas finaalis Itaaliaga. Iniesta valiti ka turniiri parimaks mängijaks.
Ta mängis koondises 2013. aasta Konföderatsioonide karikavõistlustel, kus Hispaania jõudis finaali, ja 2014. aasta maailmameistrivõistlustel.
2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel võitis Iniesta kaks mängu parima mängija auhinda. Hispaania langes turniirilt kaheksandikfinaalis Itaalia vastu.
Ta lõpetas koondisekarjääri pärast 2018. aasta maailmameistrivõistlusi, kus Hispaania langes kaheksandikfinaalis.[8] Ta mängis Hispaania koondises aastatel 2006–2018 kokku 131 korda ja lõi 13 väravat.
8. juulil 2012 abiellus Iniesta Anna Ortiz'ega. Neil on kaks last: tütar Valeria (sündinud 2011. aasta aprillis) ja poeg Paolo Andrea (sündinud 2015. aasta juunis).[10]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
