Allveearheoloogia on arheoloogia haru, mis tegeleb veealuste muististe uurimisega.
![Thumb](#/media/Fail:Kaubalaeva_"E._Russ"_vrakk.jpg)
Enne 20. sajandit polnud allveearheoloogia omaette teadusharu. Põhiliselt toetus see juhuleidudele, mille olid veest välja toonud kalurid[1]. Madalast merest said asju välja tuua ka sukeldujad.
Maailma tähelepanu äratasid 1900. aastal Antikythera ja 1907–1913 Mahdia lähedalt avastatud vrakid, mida uurisid peamiselt Kreeka käsnapüüdjad.[1]
Allveearheoloogia kujunes eraldi teadusharuks 1930. aastatel sukeldumise arengu tõttu, mis oli seotud Jacques-Yves Cousteau ja Hans Hassi tegevusega.[1]
Tänapäeval uuritakse uppunud laevu ja sadamaid. Sadamad võivad uppuda merevee taseme muutumise tõttu. Allveearheoloogias kasutatakse selliseid tehnilisi vahendeid nagu allveesõidukid, -fotograafia ja -televisioon ning imipumbad.[1]
Eesti allveearheoloogia
1970. aastatest kuni 1994. aastani tegutses Eestis allveeklubi Viikar[2].
1988. aastal asutati Eesti Meremuuseumi juurde allveearheoloogia osakond[2] (vt ka uurimislaev Mare ja Vello Mäss).
Allveearheoloogiliste tulemuste baasil on Eestis loodud vrakiregister[2].[3]
Aastatel 2010–2013 osales Eesti Meremuuseum rahvusvahelises projektis Shipwher[2]. 2012–2015 osalesid Eesti Meremuuseum ja Tallinna Tehnikaülikool rahvusvahelises uurimisprojektis ARROWS.[4]
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
