Albiit

Albiit ehk naatriumpäevakivi on päevakivide hulka kuuluv mineraal.

Albiit
Omadused
Keemiline valem	NaAlSi3O8
Mineraaliklass	karkass-silikaadid
Molekulmass	263,02
Värvus	valge, hall, rohekashall, sinakasroheline
Tihedus	2,61...2,63 g/cm³
Kõvadus	7
Lõhenevus	hea kahesuunaline
Süngoonia	trikliinne
Punktigrupp	trikliinne pinakoidaalne
Kriips	valge
Kaksistumine	väga tavaline
Murdepind	ebatasane
Läige	klaasi
Kristallooptilised omadused
Optiline telg	kaheteljeline
Optiline märk	positiivne
Kaksik­murdumine	0,0090...0,0100
Reljeef	madal
Pleokroism	puudub
Interferents­värvused	esimest järku valge või hall
nα	1,528...1,533
nβ	1,532...1,537
nγ	1,538...1,542

Et albiit on otspunktiks nii plagioklassi kui ka leelispäevakivi seeriale, on teda loetud nende mõlema hulka kuuluvaks. Enamasti käsitletakse albiiti siiski koos plagioklassidega. Kuni 10% albiidi kristallstruktuuris olevast naatriumist võib olla asendunud kaltsiumiga. Suurema kaltsiumisisaldusega plagioklassi nimetatakse oligoklassiks.

Albiit on tavaline mineraal paljude tard- ning moondekivimite seas. Suurte kristallidena võib ta esineda hüdrotermaalsetes lõhedes. Albiiti leidub ka päevakivirikkas liivakivis ehk arkoosis. K-päevakivi mikrokliini kristallstruktuur on stabiilne kõrgel kristalliseerumistemperatuuril. Madalatel temperatuuridel toimub aga tahke lahuse lagunemine, mille käigus tekivad kaaliumirikkas mineraalis naatriumist rikastunud albiidist eraldised. Sellist nähtust nimetatakse pertiidistumiseks.

Mineraali nimi tuleb ladinakeelsest sõnast albus, mis tähendab 'valge'.

Valged jooned mineraalis on albiidist eraldised kaaliumirikkas mikrokliinis (pertiitne struktuur). Pildil kujutatu laius tegelikkuses on umbes 5 cm.