Pööre (muusika)
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pööre ehk pöördintervall on muusikas heli kõrgusliku ümberasetamise tulemus. Pööre võib olla intervalli
- inversioon, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes horisontaalteljega;
- komplementaarintervall suhtes mingisse intervalliruumi (näiteks oktaviruumi).
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) |
Komplementaarintervallil oktaviruumis põhineb ka akordi pööramine: akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli.
Oktaviruumis pööramisel on intervalli ja tema komplementaarintervalli summa puhas oktav.
| Intervall | Komplementaarintervall |
|---|---|
| puhas priim (P1) | puhas oktav (P8) |
| väike sekund (V2) | suur septim (S7) |
| suur sekund (S2) | väike septim (V7) |
| väike terts (V3) | suur sekst (S6) |
| suur terts (S3) | väike sekst (V6) |
| puhas kvart (P4) | puhas kvint (P5) |
| suurendatud kvart (<4) | vähendatud kvint (<5) |
| vähendatud kvint (>5) | suurendatud kvart (<4) |
| puhas kvint (P5) | puhas kvart (P4) |
| väike sekst (V6) | suur terts (S3) |
| suur sekst (S6) | väike terts (V3) |
| väike septim (V7) | suur sekund (S2) |
| suur septim (S7) | väike sekund (V2) |
| puhas oktav (P8) | puhas priim (P1) |
- suured intervallid pöörduvad väikestesse ja väikesed suurtesse
- puhtad intervallid pöörduvad puhtaisse
- suurendatud intervallid pöörduvad vähendatuisse ja vähendatud suurendatuisse
- konsonantsid pöörduvad konsonantsidesse ja dissonantsid dissonantsidesse
- diatoonilised intervallid pöörduvad diatoonilistesse ja altereeritud intervallid altereerituisse
Liitintervallist pöörde saamiseks tuleb alumine heli ümber paigutada kaks oktavit kõrgemale või ülemine heli kaks oktavit madalamale. Teine variant: samal ajal alumise heli viimisega oktavi võrra üles tuua ülemine heli oktav alla.
Akordi pööre
Akordi pöördeks nimetatakse akordi sellist tuletatud kuju, kus madalamaks heliks on mõni teine akordi heli.
Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb ehk missugune akordi heli on bassiks.
- Kolmkõla põhikuju, kui bassiks on priim
- 1. pööre – sekstakord, kui bassiks on terts
- 2. pööre – kvartsekstakord, kui bassiks on kvint
- Septakordi põhikuju, kui bassiks on priim
- 1. pööre – kvintsekstakord, kui bassiks on terts
- 2. pööre – tertskvartakord, kui bassiks on kvint
- 3. pööre – sekundakord, kui bassiks on septim
Vaata ka
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.