ATI Technologies, Inc. oli ettevõte, mis tegeles põhiliselt graafikaprotsessorite, emaplaatide kiibistike ja TV-kaartide arendamisega. ATI asutati 1985. aastal nimega Array Technologies Incorporate Kanadas. ATI ja tema pearivaal Nvidia domineerisid graafikaprotsessorite turul, surudes konkurendid pildilt välja.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| ATI Technologies, Inc. | |
|---|---|
 | |
| Asutatud | 1985 |
| Asutajad |
Lee Ka Lau Benny Lay Kwok Yuen Ho |
| Valdkonnad | pooljuhtide tööstus |
| Tooted |
Graafikaprotsessorid graafikakaardid TV-kaardid |
2006. aastal omandas AMD 5,4 miljardi dollari eest ATI.[1] Alates 2010. aastast ei kasuta AMD enda toodete juures ATI kaubamärki.[2]
Ajalugu
ATI asutasid 1985. aastal Lee Ka Lau, Benny Lay ja Kwok Yuen Ho plaaniga pakkuda suurematele riistvaraettevõtetele tooteid. Algusaastatel müüdi integreeritud graafikakaarte ettevõtetele nagu Commodore ja IBM. 1987. aastaks oli ATI kasvanud eraldiseisvaks graafikakaartide jaemüüjaks. 1990. aastate alguses tutvustas ATI uut Mach-seeriat. Esimene sellest seeriast – Mach8 – oli võimeline graafikat töötlema keskprotsessorita. Mach-tüüpi kaarte tehti ajavahemikus 1991–1994 kokku kaheksa.
Viimane Mach-seeria kaart oli Mach64 GT, mis on tuntud ka kui 3D Rage. Erinevus varasematest graafikakaartidest on see, et Rage'il oli 3D-kiirendi. Rage-seeria kaarte tehti 2004. aastani.
1997. aastal omandas ATI ettevõtte Tseng Labs varad, millega saadi juurde 39–42 uut inseneri. 2000. aastal tutvustati Radeoni seeriat, millel oli videokiirendi, 2D-kiirendi ja DirectX 7.0 tugi. 2000. aasta teises pooles osteti ka ettevõte ArtX, mis tootis Flipper graafikaprotsessoreid, Nintendo GameCube'i jaoks.
2005. aastal tootis ATI graafikariistvara koodnimega Xenos Microsofti mängukonsoolile Xbox 360. 24. juulil 2006 ühines ATI AMD-ga, hinnanguliselt oli tehing väärt 5,4 miljardit dollarit.[3][4]
Tooted
Ettevõte tootis põhiliselt tippgraafikaprotsessoreid (GPU, esialgselt kutsus ATI neid VPU-ks) lauaarvutitele, integreeritud graafikakaarte sülearvutitele (nime all Mobility Radeon), mobiiltelefonidele (nime all Imageon). Samuti toodeti kiibistikke emaplaatidele (Radeon IGP), TV-kaarte ja vähesel määral muid tehnoloogilisi tooteid. ATI lipulaevaks on Radeon seeria videokaardid, mida toodeti alates aastast 2000.
Ruby on ATI loodud väljamõeldud tegelane, keda kasutati mitmete toodete reklaamimiseks.
Arvutite tarbeks toodetud graafilised lahendused
- Graphics Solution/"Small Wonder" – 8-bitise ISA siiniga kaartide seeria, millel oli MDA, Herculese, CGA ja Plantronics Color+ ühilduvus. Hilisemad versioonid lisasid EGA ühilduvuse.
- EGA/VGA Wonder – IBM-i tarbeks toodetud videoväljundid.
- Mach8 – ATI esimene 2D graafiline kasutajaliides Windowsi tarbeks.
- Mach32 – VGA-ühilduv täiustatud 2D GUI kiirendi (32 bitisügavusega värvid).
- Mach64 – täiustatud 2D GUI kiirendi erinevate graafiliste võimaluste tarbeks
- Rage seeria – (Rage, Rage II, Rage Pro, Rage Pro Turbo, Rage 128, Rage 128 Pro) ATI esimesed 2D ja 3D videokiirendid (1995–2004)
- Rage Mobility – kasutamiseks väikese voolutarbega süsteemides, näiteks sülearvutites
- Radeoni seeria – võimsad 3D videokiirendid. Olid mõeldud Nvidia Geforce graafikakaartide konkurendiks.
- Mobility Radeon – vähese voolutarbega Radeon seeria graafikakiibid, mõeldud kasutamiseks peamiselt sülearvutites.
- ATI CrossFire/AMD CrossfireX – tehnoloogia, mis võimaldab kasutada PCI-E liidesega emaplaatidel kahte videokaarti korraga.
- FireGL/Firepro
- FireMV
PC platvormid ja kiibistikud
- IGP 3x0 ja Mobility Radeon 7000 IGP – ATI esimesed kiibistikud.
- 9100 IGP – teise põlvkonna kiibistik. Esimene ATI täielik emaplaadi kiibistik.
- Xpress 200/200P – PCI Expressi põhised Athlon-64 ja Pentium 4 kiibistik. Toetas SATAt ja DirectX 9.0.
- Xpress 3200 – Xpress 200 sarnane, kuid disainitud ATI Crossfire'i jaoks.
Lisaks mainitud kiibistikele, tegi 2005. aastal ATI lepingu Asuse ja Inteliga, mille alusel toodab ATI neile graafilisi 3D lahendusi Inteli uue põlvkonna emaplaatide tarbeks, mis kasutavad Intel Core ja Core 2 protsessoreid. Leping lõppes 2006. aastal, kui AMD ostis ATI.
Multimeedia ja digitaalse TV lahendused
- All-In-Wonderi seeria – kombinatsioon graafikakaardist ja TV-kaardist. ATI oli ka enne arendanud tooteid nimega Wonder (EGA Wonder, VGA Wonder jne), kuid need polnud täielikud graafikakaardi ja TV-kaardi kombinatsioonid.
- TV-kaardid
- TV-Wonder ja HDTV Wonder
- Theater
- Remote Wonder
Mängukonsoolide tarbeks toodetud graafilised lahendused
- Flipper – ettevõtte ArtX tehtud 3D-kiirendi Nintendo GameCube'i jaoks. Flipperi teinud tiim mängis suurt rolli Radeon 9700 arendamisel.
- Xenos – tuntud ka nimedega R500 ja C1. Sisaldub Microsofti mängukonsoolis Xbox360.
- Hollywood – Flipperi järeltulija, toodetud Nintendo Wii jaoks.
Mobiilsed lahendused
- Imageon – Integreeritud 2D ja 3D graafika süsteemikiip mobiiltelefonidele ja tahvelarvutitele, mis lasti välja 2002. aastal. Imageoni seeria müüdi 2009. aastal ettevõttele Qualcomm.
- Imageon TV – 2006. aastal väljalastud kiibistik, mis võimaldab väikestel kaasaskantavatel seadmetel vastu võtta ja esitada digitaalset TV pilti.
Draiverid
ATI toetas draiveritega järgmisi operatsioonisüsteeme:
Viited
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
