20 000 ljööd vee all

"20 000 ljööd vee all" on Jules Verne'i teaduslik-ulmeline seiklusromaan, mis ilmus 1869. aastal.

See artikkel räägib romaanist, teiste samanimeliste teoste kohta vaata 20 000 ljööd vee all (täpsustus).

---

20 000 ljööd vee all
Originaali pealkiri	Vingt mille lieues sous les mers
Autor	Jules Verne
Tõlkija	Ott Ojamaa
Illustreerija	Erik Vaher
Päritolumaa	Prantsusmaa
Keel	prantsuse
Žanr	seiklusromaan
Kirjastaja	Pierre-Jules Hetzel (originaal) Eesti Riiklik Kirjastus (eesti keeles)
Ilmumisaeg	1870 (originaal) 1958 (eesti keeles)
Lehekülgi	403

Originaalkaanepilt. Kunstnik Alphonse de Neuville

Ljöö on vana Prantsuse pikkusühik, mille täpne suurus ei ole määratletud. Prantsusmaal on ljöö pikkus olnud 3,25–4,68 km. 20 000 ljööd on umbes kahekordne maakera ümbermõõt.

Sisu

Loo tegevustik algab 1866. aastal, kui nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas hakkab laevu ründama salapärane olend, kelle tõttu mitu laeva upub. USA valitsus otsustab probleemi lahendamiseks välja saata sõjalaeva Abraham Lincoln, mille meeskond koletise tuvastaks ja vajadusel hävitaks. Koletis ründab ka Abraham Lincolni ning kolm selle meeskonnaliiget kukuvad üle parda: professor Pierre Aronnax, tema teener Conseil ja harpuunijate ülem Ned Land. Nad avastavad, et laevu on rünnanud allveelaev. Sama allveelaev ei lase neil uppuda ja korjab nad peale.

Laeva kapten Nemo on misantroop, kes on inimkonna eest põgenemiseks lasknud ehitada allveelaeva Nautilus ja elab selles koos meeskonnaga, sõites mööda maailma meresid. Aronnax, Conseil ja Land elavad koos allveelaeva meeskonnaga läbi mitmesuguseid seiklusi: nad käivad Atlantisel, lõunapoolusel ja kõige sügavamates süvikutes, jahil nii vee all kui ka troopikasaarel, vaatavad hukkunud laevade aardeid, võitlevad hiidkalmaariga jne.

Selgub, et Nemo ei ole ennast inimkonnast täielikult eraldanud ega vihka kõiki inimesi. Nii abistab ta Kreeta ülestõusust osavõtjaid merepõhjast leitud varandusega. Vaesele India pärlipüüdjale annab ta peotäie pärle, mis on rohkem väärt kui tolle mitme aasta teenistus.

Lõpuks õnnestub Aronnaxil, Conseil ja Landil Norra rannikul Nautiluse päästepaadiga põgeneda ning koju jõuda.

Osalt on "20 000 ljöö vee all" järjeks "Saladuslik saar", milles kõrvaltegelasena esineb samuti Nemo, kes on oma meeskonnast ainsana ellu jäänud. Paljastub ka tema päritolu: ta oli brittide vastu võitlev India prints (algselt oli ta Jules Verne'i kavatsuse järgi Venemaa vastu võitlev poolakas, kuid suhete nimel Venemaaga tuli see ümber teha; seetõttu tuli ümber teha ka raamatutes leiduvad kuupäevad, mis on selle tagajärjel võrreldamatult nihkesse läinud). "Saladusliku saare" lõpus hukkub Lincolni saar vulkaani purskes pärast kapten Nemo surma.

Leiutised ja teadus romaanis

Niisugust allveelaeva nagu Nautilus romaani kirjutamise ajal veel ei olnud. Nautiluse kirjeldamisel lähtus Verne algelistest allveelaevadest, mida tollal oli juba rohkem kui sajandi jooksul ehitatud, ning kohandas neid suuruse ja mugavuse poolest sobivaks suure meeskonna pikaajaliseks elamiseks. Sealjuures oli ta prohvetlik tänapäevaste allveelaevade suuruse, kuju ja kiiruse ennustamisel. Verne oli ka esimene, kelle kirjeldused sellest, miks allveelaev peab värske õhu kogumiseks aeg-ajalt veepinnale tõusma ja mis saab siis, kui ta seda ei tee, laialdast tähelepanu võitsid. Verne'i kirjeldused sellest, kuidas allveelaev suudab mingite raskusteta ja mingite kaotusteta uputada suure sõjalaeva, kajastasid täpselt seda, mis toimus edaspidi maailmasõdade ajal. Samas kasutab Nautilus ainsa võitlusvõttena rammimist, mida allveelaevad pole tegelikult sooritanud, küll aga on allveelaevu uputatud rammides. Laeval puuduvad periskoop ja hapniku genereerimise seadmed.

Verne kirjeldas ka suruõhu kasutamist allveelaevades ning skafandreid, milles saab merepõhjas kõndida, samuti vee all kasutatavaid õhupüsse.

Romaanis on lõunapoolusele võimalik sõita meritsi, sest tollal polnud teada, mis lõunapoolusel asub. Tegelikult on lõunapooluselt lähima mereni üle tuhande kilomeetri.

Romaanis sukeldub Nautilus 4 ljöö ehk umbes 16 km sügavusele merre. Tegelikult on kõige sügavam süvik, Mariaani süvik, pisut üle 11 km sügav. Tollased viletsad merepõhja sügavuse mõõtmise meetodid olid Verne'i viinud arvamusele, et maailmameres on märksa suuremaid sügavusi.

Pierre Aronnax loetleb sageli taime- ja loomarühmi ning nende liigitust. Jaotus taksoniteks on tänapäevaks kohati lootusetult vananenud, mistõttu tõlkijatel on kolm võimalust: esitada taksonid Verne'i originaali järgi, mis ei vasta tänapäevasele, esitada tänapäevane jaotus, mis ei vasta Verne'ile, või proovida leida mingit kompromissi.

Tõlked eesti keelde

1875. aastal ilmus sellest eesti keeles Jaan Nebokati primitiivne 31-leheküljeline ümberjutustus "Meremadu ehk Kaheksakümmend tuhat wersta wee alt läbi".

Romaan on ilmunud eesti keeles Ott Ojamaa tõlkes sarjas "Seiklusjutte maalt ja merelt" 1958. aastal, sarjas "Ajast aega" 1982. ja kordustrükis 2007. aastal.

Välislingid

• "20 000 ljööd vee all" Ulmekirjanduse BAASis