From Wikipedia, the free encyclopedia
2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised Eestis toimusid 20. oktoobril 2013. E-hääletamine toimus 10.–16. oktoobril.
Valiti 215 omavalitsuse volikogu koosseisud. 18 omavalitsuse liitumine jõudis lõpule 2013. aasta valimiste valimistulemuste kinnitamisega. Põlvamaal tekkis Põlva linna ja Põlva valla ühinemisel Põlva vald, Viljandimaal tekkis Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi valla ühinemisel Viljandi vald, Harjumaal tekkis Kose ja Kõue valla ühinemisel Kose vald, Pärnumaal tekkis Lavassaare ja Audru valla ühinemisel Audru vald, Hiiumaal tekkis Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel Hiiu vald, Läänemaal tekkis Risti, Taebla ja Oru ühinemisel Lääne-Nigula vald ning Ida-Virumaal tekkis Püssi linna ning Maidla ja Lüganuse valla ühinemisel Lüganuse vald.[1]
215 vallas kandideeriti 2951 vallavolikogu kohale. Eelmiste valimistega võrreldes oli volikogudes 125 ametikohta vähem, kuna osa valdu oli vahepeal liitunud.[2]
Valimiseelsed küsitlused ennustasid, et Eestis tervikuna kogub kõige rohkem hääli Keskerakond. Poolteist kuud enne valimisi olid elanike eelistused Tallinnas ja riigis keskmiselt suhteliselt sarnased 2009. aasta valimiste tulemustega.[4]
Kuu | Küsitlus | ||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kesk. | Ref. | SDE | IRL | EER | EKRE | Üksik. | VL | ||
Aprill | TNS Emor/ERR | 22% | 17% | 15% | 6% | 2% | 1% | 26% | 11% |
Mai | TNS Emor/ERR | 29% | 15% | 12% | 9% | ??? | ??? | 23% | 9% |
Juuni | TNS Emor/ERR | 29% | 12% | 14% | 9% | 1% | 2% | 22% | 11% |
Juuli | TNS Emor/ERR | 29% | 13% | 10% | 10% | 1% | 1% | 24% | 11% |
August | TNS Emor/ERR | 35% | 13% | 15% | 8% | 2% | 2% | 15% | 10% |
September | TNS Emor/ERR | 31% | 13% | 16% | 9% | ??? | 1% | --- | 29%* |
Oktoober | TNS Emor/ERR | 32% | 13% | 11% | 13% | --- | 2% | --- | 29%* |
Üksik. – üksikkandidaat, VL – kohalik valimisliit, * – kohalikud valimisliidud ja üksikkandidaadid kokku
Juulis pandi Tartus üles plakatid, millel reformierakondlasest linnapea Urmas Kruuse kutsus inimesi osalema Tartu triatlonil, mille korraldust toetas Tartu linn. Triatloni peakorraldaja Ain-Alar Johansoni sõnul oli Kruuse võistluse ainus reklaamnägu. Kruuse ise leidis, et plakat on igati õigustatud, kuna linnapea peab andma isiklikku eeskuju tervislike eluviiside propageerimisel ning spordiürituste reklaamis on ta osalenud varemgi.[5]
Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand taunis plakateid, öeldes: "...üldiselt ei tohiks parteilased kippuda mingeid põhimõtteid, hoiakuid ja väärtusi avaliku raha eest propageerima, kuni oma parteitoad on endiselt tuulutamata. Reklaamis osalemine on modelli, mitte linnapea töö."[5]
Kruuse plakatitele viidati ajakirjanduses korduvalt seoses augustis Tallinnas üles pandud keskerakondlaste plakatitega, kus muuhulgas Edgar Savisaar propageeris kepikõndi.[6]
Augusti alguses pandi üles Põhja-Tallinna keskerakondlastest linnaosavanema Karin Tammemägi ja tema asetäitja Priit Kutseri hiigelsuured plakatid, mis asjaosaliste väitel teavitasid linlasi rajatavast ehitisest ja propageerisid sporti.[7] Tallinna opositsioon tõstis selle peale protesti, kuid Keskerakonna esimees ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles, et nende nimetamine valimisreklaamideks on ennatlik.[8] Sotsioloog Juhan Kivirähk seevastu arvas, et sisuliselt on tegemist maksumaksjate tagant varastamisega, sest "oma valimisreklaami tehakse praegu mitte erakonna eelarvest, nagu seadusega ette nähtud, vaid linnakassa kulul."[9]
Savisaar ise osales liikumist propageerivates tele- ja raadioreklaamides.[10] Samuti aktiveerus valimiste eel (nagu ka 2009. ja 2011. aasta valimiste aegu) kampaania "Tallinn aitab", kus linna raha eest trükitud plakatitel ja voldikutes kuulutatakse keskerakondliku linnavalitsuse edusamme, hiilides kõrvale poliitilise välireklaami keelust.[11]
Nii Urmas Kruuse kui ka Keskerakonna plakateid asus uurima riigikogu erakondade rahastamise järelevalve komisjon.[12] Septembris selgus aga, et Keskerakond ja Reformierakond survestasid komisjoni, et hinnangud antaks alles pärast valimisi.[13] Komisjoni liige Kert Karus (IRL) leidis, et Tallinna juhtumit peaks korruptsioonivastase seaduse alusel uurima politsei.[14]
IRL avalikustas pärast kohtuvaidlust Edgar Savisaare sissekirjutuse Tallinna linnas. Selle järgi elab Savisaar korteris, mis kuulub suurärimees Urmas Sõõrumaa pojale. Sissekirjutuse küsimus tekitas poleemikat, kuna seni on Savisaar avalikult esinenud Hundisilma talu elanikuna Lääne-Virumaal, kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaatidelt nõutakse Eestis aga kohalikku sissekirjutust. Vaieldud on nii Savisaare sissekirjutuse õigsuse kui ka elukohapiirangu mõistlikkuse üle.
Haapsalus võimul oleva Reformierakonna kaks kandidaati, sh linnapea, reklaamisid end lausega "Haapsalus on hea". Võrumaal Meremäe vallas registreerisid võimupoliitikud eesotsas vallavanema Rein Järvelillega valimisliidu "Omadega mäel". Mõlemal juhul on tegu fraasiga, mida on seni kasutatud omavalitsuse reklaamiks ning tutvustatud avalikkusele omavalitsuse raha eest. Omavalitsuse rahaga tehtud eeltöö ärakasutamist valimisreklaamiks taunisid vabaühenduste liidu EMSL hea valimistava valvurid.[11]
Eesti poliitikasõnavaras on hakatud nimetama peibutuspartideks poliitikuid, kes küll kandideerivad valimistel, kuid ei kavatsegi valimisvõidu korral saadud mandaati kasutada, vaid lasevad enda asemel ametipostile asendusliikme. Kõige rohkem puudutab see riigikogulaste ja ministrite osalemist kohaliku omavalitsuse valimistel, kuid ka näiteks Euroopa Parlamendi liikmete kandideerimist riigikokku.[11]
Peibutuspartide teema tõusis valimistel taas teravalt päevakorda, kuna suuremates linnades olid mitme erakonna nimekirjade esinumbriteks riigikogu liikmed või ministrid, kes olid avalikult kinnitanud, et nemad kohalikku volikokku ei lähe. Ühelt poolt on sellist tegevust taunitud (nt hea valimistava valvurid), kuna see petab valijate ootusi ja devalveerib demokraatlikku valimismehhanismi tervikuna: valija ei saa volikokku seda kandidaati, kelle poolt ta hääletas. Teisalt õigustasid poliitikud end vajadusega toetada erakonna üldist platvormi ja maailmavaadet ning võimalusega, et nad lähevad kohalikku volikokku, kui ei osutu valituks järgmistel riigikogu valimistel 2015. aastal. Kriitikute sõnul kujuneb kohast kohaliku omavalitsuse volikogus niimoodi lohutusauhind.[11]
Tallinnas keskendus IRLi kampaania Edgar Savisaare ja tema juhitava keskerakondliku linnavalitsuse ründamisele. Paljudel plakatitel olid mitte IRLi seisukohti propageerivad, vaid Savisaart kritiseerivad ja tema lahkumisele kutsuvad hüüdlaused. Eriti agressiivset kampaaniat alustas septembris Eerik-Niiles Kross, kes veel 30. augustil kutsus kandidaate üles sisulisele debatile.[6][11]
Hea valimistava valvurid kritiseerisid kampaaniat, mille käigus Kross väitis tallinlastele: "Savisaare korruptsioon võtab su perelt 1000 eurot aastas." Ei Kross ega IRL pole esitanud arvutuskäiku, millel väide põhineb. Mudelhelikopteri abil saatis Kross Savisaart ründava plakati ka Solarise keskuses asuva Tallinna Televisiooni stuudio akna taha, kus parasjgu toimus Savisaare otsesaade "Linnapea tund". Kriitikute hinnangul ei tohiks valimistel esitada argumentideta kriitikat, kuna see kasvab kiiresti üle vastastikuseks poriloopimiseks, mis mõjub halvasti kogu demokraatliku valimismehhanismi mainele.[6][11]
Sotsiaaldemokraatlik Erakond lükkas oma valimiskampaania ametlikult käima 14. augustil.[15]
SDE läks valimistele loosungiga "Tule meiega! Täna Türi ja Tallinn, homme Toompea", mis kätkes endas sõnumit, et muudatused riigis algavad muutustest igas vallas või linnas. Erakonna valimisloosungit kohandati vastavalt konkreetsele omavalitsusele, näiteks "Tule meiega! Täna Tartu, homme Toompea" või "Tule meiega! Täna Värska, homme Toompea".[viide?]
Erakonna esimees Sven Mikser leidis esialgu, et parlamendierakondade juhid ei peaks kohalikel valimistel osalema.[16] Hiljem otsustas ta siiski valimisvõitlusse astuda, põhjendades seda Marju Lauristini sooviga.[17] Ta kandideerib Lasnamäe valimisringkonnas Tallinnas.[viide?]
SDE kandidaat Tallinna linnapea ametikohale oli Andres Anvelt.[viide?] Tartus oli sotsiaaldemokraatide esinumber ja linnapeakandidaat Heljo Pikhof.[18]
Reformierakond alustas kohalike valimiste kampaaniat 1. septembril. Erakonna valimisloosung oli "Uhke Eesti üle!", millega kutsuti inimesi üles olema uhked Eesti üle.[19]
Reformierakonna kandidaat Tallinna linnapea ametikohale oli Valdo Randpere.[20] Tartus oli linnapeakandidaadiks senine meer Urmas Kruuse.[21]
Isamaa ja Res Publica Liidu kandidaat Tallinna linnapea ametikohale oli Eerik-Niiles Kross,[22] kes pidi algselt kandideerima Pärnus.[23] Tartus oli IRLi ametlik linnapeakandidaat Margus Tsahkna,[24] kuid linnapeakandidaadina esitles end ka IRLi nimekirjas kandideeriv ettevõtja Rein Kilk.[25] IRL läks valimistele loosungiga "Ajame Eesti asja!".
Keskerakonna kohalike valimiste loosungiks oli "Töötab!". Tallinna linnapeakandidaat oli Edgar Savisaar, Tartus Aivar Riisalu.
EKRE (endise Rahvaliidu) kandidaat Tallinna linnapea ametikohale oli Mart Helme,[26] Tartus Henn Käärik.[27] 16. oktoobril teatas erakond, et taandab oma Tartu linnapea kandidaadi Henn Kääriku seoses väidetega tema koostööst KGB-ga 1980. aastatel.[28][29]
Roheliste kandidaadid liitusid eri valimisliitudega. Näiteks Tallinnas seati üles VL Tallinna Rohelised, Tartus kandideeris mitu erakonna liiget valimisliidus Vabakund.
Lisaks kuuele suurimale erakonnale osales valimistel 102 üksikkandidaati ja 292 valimisliitu.[30]
Meedias oli valimisliitudest enim tähelepanu pälvinute seas MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik ümber koondunud Tallinna valimisliit Vaba Tallinna Kodanik (linnapeakandidaat Hardo Aasmäe)[31] ja Tartu valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik (linnapeakandidaat Imre Mürk).[32] Mõlemas kandideeris mitmeid IRLi liikmeid.[33] Tartus oli uute tulijate seas üks tuntumaid kodanikuaktivistidest koosnev Vabakund (linnapeakandidaat Gea Kangilaski),[34] mille alla koondusid ka Tartus eraldi nimekirja väljapanemisest loobunud Erakond Eestimaa Rohelised kandidaadid ja Piraadipartei aktivistid.
Tallinnas esitas aktivist Meelis Kaldalu registreerimiseks valimisliidu Protest, kuhu avalduse kohaselt kuulusid tema ja Inglismaal Eesti kriminaalkaristusest kõrvalehoidev Anna-Maria Galojan; liidu registreerimine tühistati, kui selgus, et Galojani allkiri avaldusel oli võltsitud.[35]
Üle-eestiliselt sai Keskerakond 31,9%, IRL 17,2%, Reformierakond 13,7% ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12,5% häältest.[36]
Tallinnas säilitas ainuvõimu Keskerakond kogudes 52,65% häältest ja sai 46 kohta volikogus. Volikokku pääsesid ka IRL (19,17% ja 16 kohta), Reformierakond (10,59% ja 9 kohta) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (9,92% ja 8 kohta). Valimisliidud valimiskünnist ei ületanud. Neist parimana kogus Valimisliit Vaba Tallinna Kodanik 4,1% häältest.[37]
Tartus sai enim hääli Reformierakond – 28,13% ja 15 kohta volikogus. Järgnesid IRL (21,06% ja 11 kohta), Keskerakond (18,46% ja 9 kohta), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (15,79% ja 8 kohta). Valimiskünnise ületasid ka Valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik ja Valimisliit Vabakund, kes said mõlemad 3 kohta volikogus.[38]
Narvas säilitas absoluutse enamuse Keskerakond, kes sai 60,12% häältest ja 20 kohta volikogus. Sotsiaaldemokraatlik Erakond kogus 35,81% häältest ja sai 11 kohta volikogus.[39]
Pärnus võitis valimised Toomas Kivimägi Valimisliit, kes kogus 31,54% valijate häältest ja sai 33 volikogu kohast 11.[40]
Erakond | Hääli | % | ||
---|---|---|---|---|
Eesti Keskerakond | 199 876 | 31,9 | ||
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit | 107 780 | 17,2 | ||
Eesti Reformierakond | 85 850 | 13,7 | ||
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 79 493 | 12,5 | ||
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 8337 | 1,3 | ||
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei | 36 | 0,0 | ||
Valimisliidud/Üksikkandidaadid | 143 964 | 22,7 | ||
Kehtetud hääled | 4714 | 0,7 | ||
Kokku | 630 050 | 100 | ||
Hääletanuid | 1 086 935 | 58,0 | ||
Allikas: VVK |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.