Ülem-Saksi ringkond

Ülem-Saksi ringkond (saksa keeles Obersächsischer Reichskreis) oli Saksa-Rooma keisririigi ringkond, loodi aastal 1512.

Ülem-Saksi ringkond 16. sajandi lõpul

Ringkonnas domineerisid Saksimaa kuurvürstkond (ringkonna juht) ja Brandenburgi kuurvürstkond. Hiljem lisandusid Saksi Ernestiinide hertsogkonnad ja Pommeri. Lausitz, mis läks Saksimaale 1635. aastal Praha rahuga, ei kuulunud kunagi ringkonda.

Koosseis

Ringkonnas olid järgmised osariigid:

Nimi	Tüüp	Märkused
Anhalt	vürstkond	Tekkinud Saksimaa hertsogiriigist aastal 1212, taasühendatud Askania dünastia alla aastal 1570, jagatud Anhalt-Dessau, Anhalt-Bernburgi, Anhalt-Kötheni ja Anhalt-Zerbsti vahel aastast 1603.
Barby	krahvkond	Keiserlik valdus aastast 1497, läks Wettinitest kuurvürstide Saksi-Weißenfelsi harule aastal 1659.
Brandenburg	kuurvürstkond	Markkrahvkond asutatud aastal 1157, kuurvürstkond aastast 1356.
Cammin	piiskopkond	Piiskopkonna ilmalik territoorium asutati aastal 1140, Pommeri võimu alla, vürstkond aastast 1545.
Gernrode	abtkond	Keiserlik abtkond asutatud aastal 961 Otto I poolt, Askania dünastia võimu all aastast 1616.
Hatzfeld-Gleichen	krahvkond	Asutatud aastal 1631, vürstkond aastast 1741, langes Mainzi kätte aastal 1794.
Hohnstein	krahvkond	Territoorium ümber Scharzfeldi ja Bad Lauterbergi, liin hääbus aastal 1593, läks Grubenhageni vürstkonnale.
Lohra ja Klettenberg	valdus	Hohnsteini krahvide valdus, läks Halberstadti alluvusse aastal 1593, seda haldas Braunschweigi-Wolfenbüttel.
Mansfeld	krahvkond	Asutatud aastal 1069 Heinrich IV poolt, Saksimaa valdus aastast 1579.
Pommeri	hertsogkond	Pommeri dünastia valitsetud, sisemiselt jaotatud aastatel 1532 kuni 1625, Rootsi Pommeri aastast 1637, Kaugem Pommeri Brandenburg-Preisimaale aastal 1653.
Quedlinburg	abtkond	Asutatud aastal 936 Otto I poolt, okupeeritud Brandenburg-Preisimaa poolt aastal 1698.
Querfurt	vürstkond	Endine valdus, Saksi Wettinitele aastal 1635, kuulus Saksi-Weissenfelsile aastatel 1656–1746.
Reuß	krahvkond	Asutatud umbes aastal 1080 Heinrich IV poolt, jagunenud aastal 1564 vanema liini (Greizis, vürstkond aastast 1778) ja noorema liini (Geras) vahel.
Saksimaa	kuurvürstkond	Saksi-Wittenbergi järglane aastast 1356, Wettinite alluvuses aastast 1423.
Saksi-Weimar	hertsogkond	Wettinite Ernestiini hertsogkond asutatud aastal 1572.
Saksi-Altenburg	hertsogkond	Wettinite Ernestiini hertsogkond lahutatud Saksi-Weimarist aastal 1602, päritud Saksi-Gotha poolt aastal 1672.
Saksi-Gotha	hertsogkond	Wettinite Ernestiini hertsogkond lahutatud Saksi-Weimarist aastal 1640, Saksi-Gotha-Altenburg aastast 1672.
Saksi-Coburg	hertsogkond	Wettinite Ernestiini hertsogkond asutatud aastal 1572 kui Saksi-Coburg-Eisenach, Saksi-Coburg-Saalfeld aastast 1725.
Saksi-Eisenach	hertsogkond	Wettinite Ernestiini hertsogkond lahutatud Saksi-Coburgist aastal 1596, personaalunioon Saksi-Weimariga aastast 1741.
Schönburg	krahvkond	Erinevad territooriumid, keiserlik valdus aastast 1182, omandatud Saksimaa poolt aastal 1740.
Schwarzburg	krahvkond	Schwarzburgi dünastia võimu all aastatel 1538-1583.
Schwarzburg-Rudolstadt	krahvkond	Alljaotus asutatud aastal 1599, tõusis vürstkonnaks aastal 1697.
Schwarzburg-Sondershausen	krahvkond	Alljaotus asutatud aastal 1599 kui Schwarzburg-Arnstadt, tõusis vürstkonnaks aastal 1697/1710.
Stolberg	krahvkond	Stolberg-Stolberg aastast 1548, Saksimaa ülemvõimu all aastast 1738.
Stolberg-Rossla	krahvkond	Eraldatud Stolberg-Stolbergist aastal 1706, Saksimaa ülemvõimu all aastast 1738.
Walkenried	abtkond	Asutatud aastal 1127, läks Braunschweig-Wolfenbütteli kätte aastal 1648.
Wernigerode	krahvkond	Stolbergi valduses aastast 1429, Stolberg-Wernigerode aastast 1645, Preisimaa ülemvõimu all aastast 1714.

Välislingid

• Keiserlikud ringkonnad 16. sajandil Saksamaa ajaloolised kaardid