From Wikipedia, the free encyclopedia
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Õisu järv on kaitsealune looduslik järv Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandi maakonnas Mulgi vallas, Õisu alevikust 1 km loodes.
| Õisu järv | |
|---|---|
 Õisu järv kagukaldal asuvast vaatetornist | |
| Valgla maad | Eesti |
| Sissevool | Kõpu jõgi, Vidva oja, Raadi oja |
| Väljavool | Kõpu jõgi |
| Valgla suurus | 199 km²[1] |
| Pindala | 1,91 km²[1] |
| Pikkus | 2,25 km[1] |
| Laius | 1,22 km[1] |
| Kaldajoone pikkus | 6,986 km[1] |
| Keskmine sügavus | 2,8 m |
| Suurim sügavus | 4,3 m |
| Kõrgus merepinnast | 45,5 m |
| Koordinaadid | 58° 12′ 22″ N, 25° 31′ 13″ E |
  | |
Õisu järv on 193,4 hektari suurune; suurim sügavus on 4,3 m ja keskmine sügavus 2,8 m. Asub merepinnast 45,5 m kõrgusel. Järv asub Sakala kõrgustiku keskosas kagu-loode suunal asuvas Õisu-Rimmu ürgorus. Järv on osaliselt soostunud, kaldad madalad ja turbased.[2]
Järv kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda.[1]
Järvest ida pool umbes 160 m kaugusel kulgeb Sultsi – Abja-Paluoja tee.
Õisu järv on tugeva läbivooluga, sisse voolavad Kõpu jõgi (Saviaru jõgi), Vidva oja, Raadi oja ja palju kraave. Väljavool toimub Kõpu jõe (Rimmu jõgi) kaudu, mis suubub Raudna jõkke.
Suurvee ajal tõuseb veepind meetri võrra, paduvihmade ajal veel rohkem (1978. aastal kuni 2 m).[2]
Õisu järv on ümbruskonna parim kalajärv, kalastik on suhteliselt rikkalik. Peamised kalad on latikas, särg, koha, haug.[2] Väiksemaarvuliselt on esindatud viidikas ja angerjas. Leidub ka kaitsealust vingerjat.[3]
Järves leidub rikkalikult fütoplanktonit ja seetõttu on vee suvine õitsemine tavaline nähtus. Suhteliselt palju leidub ka zooplanktonit, kuid põhjaloomastikku on vähe.[2]
Järves on rohkesti harvaesinevat, kerasid moodustavat rohevetikat järvepalli (Aegagrophila sauteri).[3]
Järv oli kunagi ka vähirikas, kuid vähid hävinesid vähikatku ja piimatööstuse heitvete tõttu.
Õisu järv kuulub Õisu maastikukaitseala koosseisu.[4]
Õisu järv on jäänuk varasemast veekogust, mis asus mandrijää taganemisel veega täitunud Õisu-Rimmu ürgorus. Suur osa varasemast veekogust on muutunud järvest põhja pool asuvaks 1454 ha suuruseks sooks (Õisu soo). Praeguse järve suurus moodustab umbes kolmandiku esialgsest.[2]
