Õhutransport

From Wikipedia, the free encyclopedia

Õhutransport, ka lennutransport ehk lennuveondus (inglise air transport) on reisijate ja/või kauba vedu lennukitega.[1]

Lennutranspordi peamine eelis on kohaletoimetamise kiirus, kuid energiakulu veosekäibe ühiku kohta on näiteks 17 korda suurem kui raudteetranspordi puhul.[2]

2016. aastal lennutati üle maailma kokku umbes 3,8 miljardit reisijat ja 53 miljonit tonni kaupa. Lennundus on kiireim transpordiliik ülemaailmseks ettevõtluseks ja annab töökohti 62,7 miljonile inimesele. Kui lisada veel teisedki sellest sektorist kasu saavad ärid, sh turismindus, mitmekordistub töötajate arv.[3]

Õhutranspordi areng viimase poolsajandi jooksul on olnud muude transpordiliikide arengust kiirem. Reisijate- ja kaubaveo käive on suurenenud selle aja jooksul enam kui sada korda. Lennuvedude mahud ja veosekäibed on kasvanud kogu maailmas viimastel aastakümnetel keskmiselt 4–5%, Aasia riikides isegi 8–10% aastas. Peamine lennutranspordi kasvumootor on jätkuv Hiina ja India turgude areng, mis loob vajaduse intensiivsemate lennuühenduste järele nii reisijate veol kui ka kauba transportimisel. Globaalses ulatuses on kaupade lennuvedude mahud kasvanud viimastel aastatel keskmiselt 3,6% aastas. Arenenud turud Euroopas ja Põhja-Ameerikas kasvavad keskmisest aeglasemalt, Kagu-Aasia riikide turud aga sellest kiiremini.[1]

Lennutranspordi peamisteks kasvumootoriteks peetakse äritegevuse globaliseerumist, Aasia riikide elanike elatustaseme kasvu ning sellest johtuvat tarbimisharjumuste muutumist, samuti mitmete kaubagruppide toodete kaalu ja hinna suhte suurenemist. See tähendab, et saadetiste kaaluühiku keskmine hind on pikkamööda suurenemas.[1]

Kui veel 1980.–1990. aastatel peeti kogu maailmas reisijate ja eriti kaupade vedamist õhus muude transpordiliikidega võrreldes suhteliselt kulukaks, siis lennukite tehnilise täiustamise ja pingestuva konkurentsi tõttu lennufirmade vahel on suudetud vähendada reisijate ja kaubaveo kulusid tasemele, kus seda saab võrrelda maanteetranspordi kulutasemega. Odavlennufirmad suudavad pakkuda reisijateveol isegi hinnataset, millega maismaatransport ei suuda võistelda.[1]

Kui arvata välja udust ja lumest põhjustatud lennutakistused, pakuvad lennuvedajad väga usaldusväärset teenindust. Nüüdisaegsed automaatjuhtimis- ja positsioneerimisseadmed võimaldavad lennukite õhkutõusmist ja maandumist ka halva nähtavuse korral. Lennukid ei tõuse õhku ega maandu üldjuhul minutilise täpsusega, kuid kõikumised lennuveo alustamise ja lõpetamise aja ning veoaja pikkuse osas on väikesed.[1]

Ajalugu

Esimene kommertslend tehti rohkem kui sajand tagasi. See oli 34 kilomeetri pikkune teekond. Tänapäeval ületab õhutranspordi aastane kilometraaž 49 miljardit kilomeetrit.[4]

Alates 1970. aastast on lennukulud vähenenud (reisija kohta?) üle 60 protsendi, mis on teinud õhu teel reisimise kättesaadavaks laiemale inimeste ringile, varem oli see jõukate luksus.[4]

21. sajandi alguses hakkasid populaarsust koguma odavlennufirmad, muutes reisimise veelgi kättesaadavamaks. 2016. aastal kasutasid umbes 29 protsenti kõikidest lennureisijatest odavlennufirmat.[4]

Enne Teist maailmasõda moodustas postiveost saadud tulu tähelepanuväärse osa lennuettevõtete sissetulekust. Paljudes riikides kasutati lennutransporti ainult posti veoks. Reisijatevedu lennukitega arenes aastatel 1920–1930 USA-s ja Euroopas välja kui kõrvaltoode postiveoteenuse kõrval. Enne Teist maailmasõda hakkas lennundusettevõtetest välja kujunema ainulaadne ja oluline vedajate rühm, kes hakkas rahuldama ühiskonna spetsiifilist nõudlust õhus toimuva reisija- ja pakisaadetiste veo järele.[1]

1945. aasta aprillis pandi alus lennunduse regulatiivsele nurgakivile – Rahvusvahelisele Õhutranspordi Assotsiatsioonile (International Air Transport Association; IATA).

Kaupade ja reisijate vaba liikumist pidurdasid  piirangud, mis olid jäänud kestma Teise Maailmasõja ajast, mil paljud lennufirmad natsionaliseeriti. Mitmete riikide valitsuste eesmärk oli kontrollida ligipääsu riikide lennuturgudele, mõjutada firmade veomahtusid ja -sagedusi. Õige pea aga mõisteti, et turumajanduse toimimiseks ja vaba konkurentsi tekkeks tuleb riikidel vähendada oma mõjusfääri ning anda lennufirmadele suuremad vabadused otsuste langetamiseks. [1]

Selline deregulatsioon jaotus Euroopas kolme erinevasse staadiumisse. Esimesel etapil kehtestati vastastikused vabakaubanduslepped Ameerika Ühendriikidega, loobudes sellega piirangutest mahtude, tariifide ja lennuvõrgustiku osas. Teises etapis kaotati kontroll Euroopa siselendudel ning kolmandana anti täielik vabadus lennufirmadele opereerimiseks ükskõik millises Euroopa riigis. Lisaks varasemale tähendas see, et lennufirmad võisid omandada enamusosalusi mõnes muus lennundusettevõttes. [1]

Deregulatsiooni üheks oluliseks tulemuseks oli transiitlennukeskuste tekkimine. Kaotati piirangud lennufirmadele eri turgudele sisenemiseks. Lubati liitumised ning erinevate liitude (alliansside) moodustamised, mistõttu lennufirmad leidsid võimalusi strateegiliselt uute turgude vallutamiseks. Kui varem teenindasid kaks eri lennufirmat turgusid, lennates otse lähtekohast sihtkohta, siis pärast turgude avanemist hakkasid lennufirmad pigem kasutama partnerfirma regionaalseid lennuvõrgustikke. Lennati vaid ühte peamisesse sihtkoha strateegilisse lennujaama, millel oli tugev regionaalne lennuvõrgustik. Selliseid lennujaamu hakati nimetama transiitlennukeskusteks. [1]

Õhutranspordi väliskulud

Keskkonnaalane heitmekulu Finnairi näitel: Finnair lendab Tartust Helsingisse lennukiga ATR 72-500, teekonna pikkuseks on 245 km. Kogu teekonna jooksul on kütusekulu 11,46 kg inimese kohta. CO2 emissioon ühe reisija kohta on 36,1 kg.[5]

Õhu teel transpordile on tehtud mitmeid rahvusvahelisi soodustusi, näiteks ei ole rahvusvahelistel lendudel Jet-A kütus maksustatud aktsiiside ega käibemaksuga.[2]

Majanduslik kasu

Lennutransport mõjutab enim turismisektorit. Igal aastal kasutavad umbes pooled maailma turismireisijatest ehk 600 miljonit inimest õhusõidukit.[4] Sellega toetab reisilennundus 36 miljonit töökohta turismisektoris[4].

Üleilmse kaubavahetuse ja e-kaubanduse rolli on soodustanud lennutransport. Transportimise kiirus ja töökindlus teiste transpordisektorite ees annab võimaluse toimetada kohale ka kiiresti rikneva ja muu vajaliku kauba.[3]

Tallinna lennujaama kaudu reisijaid teenindavad lennufirmad

Loetelus on toodud Tallinna lennujaama reisijaid teenindavad lennufirmad 2020. aasta seisuga[6].

Vaata ka

Viited

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.