From Wikipedia, the free encyclopedia
Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglast veekokku (jõkke, järve, merre).
See artikkel vajab toimetamist. (November 2007) |
Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ja aurumine), füüsikalis-geograafilised (valgla suurus, pinnamood, mullastik, geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ja kliima muutumine.[1]
Kõige suurem äravool maailmas on Amazonases, Eestis on kõige veerohkem Narva jõgi.
Äravoolu saab avaldada äravoolumahuna, vooluhulgana, äravoolukihina või äravoolumoodulina.
Üldiselt nimetatakse äravooluks vee voolamist mööda maapinda või pinnases. See võib olla vastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või põhjaveeäravool. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast langemist suubub pinnaveekogusse, nimetatakse otseäravooluks.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.