Wörthi järv

Wörthi järv (Wörthersee, sloveeni Vrbsko jezero) on järv Lõuna-Austrias Kärnteni liidumaal. Populaarne suplusjärv on suviti peamine turismisihtkoht.

Wörthi järv
Wörthi järv Pörtschachi juures
Valgla maad	Austria
Sissevool	Reifnitzbach, Pirkerbach
Väljavool	Glanfurt
Valgla suurus	162,23 km²
Pindala	19,39 km²
Pikkus	16,5 km
Laius	1,7 km
Keskmine sügavus	42,1 m
Suurim sügavus	85,2 m
Kõrgus merepinnast	439 m
Koordinaadid	46° 37′ 30″ N, 14° 9′ 0″ E

Wörthi järv on Kärnteni suurim järv. See on piklik, umbes 16,5 km pikk ja 1,5 km lai ning ulatub Kärnteni pealinnast Klagenfurdist idas Veldeni laheni läänes. Klagenfurdi nõos paiknedes külgnevad selle kaldad põhjas ja lõunas Gurktali Alpide ja Karawankide jalamiga, mis on kaetud tihedate metsadega, mille kohal on näha lumiseid Alpide tippe. Järve vesi on iseloomulikku sinirohelist värvi ja läbipaistev.

Talviti järv mõnikord külmub

Vaade Pyramidenkogelilt

Wörthi järve ja selle nõo Kärnteni keskosa jalamil moodustasid viimasel jääajal suuresti liustikud. Järv on mitme saare ja poolsaarega kolme ossa liigendatud. Lääneosa ulatub Veldenist Pörtschachini, keskmine osa ulatub Pörtschachist Maria Wörthini ja idaosa ulatub Maria Wörthist Klagenfurdini. Järve suubub arvukalt ojasid; selle ainus väljavool on tehislik Glanfurdi oja idas, mis suubub Glani ja Gurki lisajõgede kaudu lõpuks Drava (Drau) jõkke.

Põhjakallas on peamiste kuurortlinnade Krumpendorfi, Pörtschachi ja Veldeni poolt tihedalt täis ehitatud. Kiirtee Süd Autobahn ja raudteeliin hõivavad järskude küngaste ja kalda vahelise kitsa riba. Lõunakallas on vaiksem ja vähemarenenud.

Veepind (epilimnion) võib suviti tõusta kuni 25 °C-ni. Talviti on piirkond sageli kaetud lumega ja umbes iga 10 aasta järel külmub järv üleni, meelitades ligi arvukalt uisutajaid. Wörthi järve loomastikus domineerivad tavaliselt alpijärvedes leiduvad kalad. Tavalisimad liigid on haug (Esox lucius) ja merisiig (Coregonus lavaretus).

Nimi

Esmamainituna 1143. aasta dokumendis kui Werdse, pärineb järve nimi järve saartelt, eeskätt Maria Wörthilt, mis on poolsaar Glanfurdi väljalaske rajamisest 1770. aastal. Teised saared on Schlangeninsel ja Kapuzinerinsel; endine saar Maria Loretto on tänapäeval ka poolsaar. 19. sajandini kutsuti järve "Werdersee" (vrd vanaülemsaksa weride 'saar' või 'saareke'), s.o. 'saarejärv', kuid ka Klagenfurdi järv või Veldeni järv (sloveeni Vrbsko jezero).

Turism

19. sajandi alguses oli soistel kallastel vaid käputäis vaeseid talupoegi. Austria lõunaraudtee (Südbahn) avamine 1863. aastal Klagenfurti, hiljem piki põhjarannikut Villachini, muutis Wörthi järv kiiresti Viini aadli ja jõuka kodanluse suviseks eksklusiivseks pelgupaigaks. Eriti Velden ja Pörtschach arenesid peamisteks turismikuurortideks.

Tänini teevad vahemereline kliima ja puhas, soe vesi Wörthi järvest suviti populaarse turismisihtkoha. Kuigi järve ümbruse piirkonda on nimetatud Austria Monte Carloks, on Wörthi järve ümbruse turism viimastel aastakümnetel kannatanud tugeva konkurentsi tõttu alates Reisipaketid kuni odavamate ülemere sihtkohtadeni. Vastusena on paljud kohalikud ettevõtted püüdnud keskenduda sellistele niššidele nagu kvaliteetne turism, pereturism või golfi- ja ratsutamispuhkus.

Enamik turiste külastab järve juulis ja augustis, kui vee temperatuur tõuseb 25 °C-ni. Suur osa külastajatest naaseb igal suvel ja mõned omavad või rendivad piki kallast puhkemaju. Valdav osa külastajatest tuleb Viinist, Põhja-Saksamaalt ja Hollandist. Euroopa suurimat Volkswageni ja Audi autonäitust Wörthersee GTi-Treffen ("Wörthersee kohtumine" või lihtsalt "Wörthersee") peetakse järveäärses Reifnitzi linnas (tavaliselt mais) alates 1981. aastast.

Transport

Kiirtee A2 Süd Autobahn (E66) Viinist Itaaliasse läheb piki järve põhjakallast, nagu ka maantee B83 Kärntner Straße, mis ühendab Klagenfurti Villachiga, ja raudteeliin Südbahn Viinist Veneetsiasse. Põhjakaldal on ka jalgrattatee. Suviti ühendavad suurimaid asulaid reisilaevad. Erakätes mootorpaatide arv on kvoodisüsteemiga rangelt piiratud, et piirata keskkonnakahju ja ohtu ujujatele.