Vikipeedia:Vahekohut nõudvad artiklid

Sellel leheküljel võite registreerida artiklid, mille redigeerimine on jõudnud ummikusse kasutajatevaheliste lahendamatute lahkarvamuste pärast ja mille korral olukorra lahendamiseks oleks tarvis vahekohut. Pange joone all iga artikli pealkiri koos lingiga pealkirjaks ning põhjendage oma taotlust.

---

Seda lehekülge säilitatakse vaid ajaloo huvides ja enam ei uuendata, kuna selleks puudub vajadus või ressurss või on lehekülje eesmärk ebaselge. Vajadusel esitada ettepanekud uuendamiseks lehekülje arutelulehel.

Filosoofia

Andres ja Leon ei suuda kokku leppida selles, mis peab artikli alguses olema. Vaadake artikli ajalugu ning diskussiooni aruteluleheküljel ja Leoni kasutajaarutelulehel. Oleks tarvis vahekohut. Andres 12:33, 3 Sep 2004 (UTC)

Kirjutan oma seisukoha(d) filosoofia arutelusse. Jaan513 18:29, 7 Sep 2004 (UTC)

Palun aidake. Ma ei oska enam mitte midagi teha. Andres 09:55, 24 Sep 2004 (UTC)

Ma arvan, et administraator selle pärast ongi administraator, et ta tegutseda saaks. Ma arvan, et sa võiksid tegutseda ilma teiste arvamust ära ootamata. See, et Leon teemat ei valda on kõigile ammu selge ja seda üle küsida pole vaja. Siim 10:17, 24 Sep 2004 (UTC)

Kui inimene ei suuda või ei taha oma seisukohta põhjendada, siis on ju asi selge. Et selline probleem tekib filosoofia ümber, kus argumenteerimine võiks olla kohustuslik, on tegelikult üsna naljakas... Priitp 10:20, 24 Sep 2004 (UTC)

Hea küll, ma panen artikli lukku. Kui ta jääbki alatiseks lukku, siis see pole ju lahendus. Andres 10:21, 24 Sep 2004 (UTC)

Lukustamine pole tõesti lahendus. Kordan: Andres võib oma essee panna kuhugi siselinki!! --Leon 10:27, 24 Sep 2004 (UTC)

Sama võiksid ju ka sina oma tekstiga teha. Lauset Filosoofia on selgus mõtlemises, mõtlemise vormide tundmine ja arusaadav eneseväljendus (nii suuliselt kui kirjalikult) on üksjagu piinlik lugeda. Priitp 10:43, 24 Sep 2004 (UTC)

Suletud süsteem

Siim ja Leon on eriarvamusel artikli pealkirja ja sisu paigutuse suhtes. Mina arvan, et see peaks olema Suletud süsteem või äärmisel juhul Suletud süsteem (füüsika). Minu muudatustele on Leon vastanud omapoolsetega tekitades redigeerimissõja. Kas selline mõiste nagu suletud süsteem nn. humanitaarteaduses üldse esineb? Siim 14:21, 3 Sep 2004 (UTC)

• Oma sisulise seisukoha avaldasin leheküljel Arutelu:Suletud süsteem (füüsika). Andres 14:55, 3 Sep 2004 (UTC)
• Paistab, et probleem on lahendatud. Andres 05:29, 4 Sep 2004 (UTC)

Heli intensiivsus / Helitugevus, Helivaljus

Helitugevus ehk heliintensiivsus on energiahulk, mida kannab helilaine ajaühiku jooksul läbi ühikpinna, mis on risti laine levimissuunaga. (Eiskop-Sillart 1988: Ilmar Eiskop ja Aleksander Sillart. "Akustika ja helitehnika". Tallinn "Valgus". 16)

Helitugevus sõltub heliallika võngete amplituudi suurusest. (Habela, Jerzy 1972: "Muusika sõnastik", Kirjastus "Eesti Raamat". 43)

Küsimused on järgmised:

1. Kas need kaks definitsiooni määratlevad sama või erinevat objekti?

2. Kas terminid helitugevus ja heliintensiivsus on sünonüümid või mitte?

--Andrus Kallastu 2. oktoober 2007, kell 06:37 (UTC)

1. Teine tsitaatidest ei ole definitsioon. Sõnastuse põhjal ei saa kindlalt öelda, kas tegu on ühe ja sama asjaga.

2. Esimeses tsitaadis on neid sõnu kasutatud sünonüümidena, nii et vähemalt ühes tähenduses on "helitugevus" "heliintensiivsuse" sünonüüm. Andres 2. oktoober 2007, kell 09:30 (UTC)

Enda kommentaar kustutatud.--Ken 2. oktoober 2007, kell 15:00 (UTC)

Ken, helitugevus sõltub heliallika võnke amplituudist, aga see ei tähenda, et tegu oleks sama asjaga. Helitugevus sõltub ju ka kaugusest heliallikast. Sama kehtib helivaljuse kohta: see on seesama helitugevus, aga väljendatuna (suhtelisel) logaritmilisel skaalal, ja selles mõttes ta pole subjektiivne. Andres 2. oktoober 2007, kell 14:37 (UTC)

Mõistlik märkus. Muide, inglise viki ütleb, et füüsikas ei tohi intensiivsust kasutada tugevuse, amplituudi või taseme sünonüümina. Psühhofüüsikas põhimõtteliselt kasutatakse, kuna füüsikalise ja psüühilise seoste jaoks pole oluline, mis ühikutes ja suuruses füüsikalist helivaljust mõõdetakse. Minu viga, kustutan eelneva kommentaari.--Ken 2. oktoober 2007, kell 15:00 (UTC)

Inglise viki peab silmas, et nagu ka eesti sõnal "intensiivsus", on inglise sõnal intensity kõnekeelseid tähendusi, mida füüsikas selle sõnaga ei väljendata (eesti keeles on kokku lepitud, et helitugevus tähendab heli intensiivsust). Kas psühhofüüsikas peetakse intensiivsuse all silmas midagi muud, nii et heli intensiivsus selles mõttes on helivaljus? Andres 2. oktoober 2007, kell 17:14 (UTC)

Psühhofüüsikas on intensiivsus heli (ka valguse) füüsikaline omadus, nagu mass on objekti füüsikaline omadus. Need on teatud konstantses (kas Fechneri, Stevensi või mõne uuema valemiga) seoses tajumuljega, milleks on heli puhul on valjus, valguse puhul heledus/eredus, keha puhul raskus. Samas, intensiivsuse asemel saab heli füüsikalise omadusena kasutada ka amplituudi, mis on samamoodi konstantselt seotud heli (tajutud) valjusega (küll ilmselt teise konstandiga, aga oluline on, et ühikud taanduvad välja). Intensiivsuse mõistet kasutatakse vahel psühhofüüsikas ka laiemalt, näiteks maitse intensiivsus, millel pole küll minu arust mingit seost füüsikalise intensiivsusega (energia hulk ajaühikus pinna kohta). Siis on ta eriti selgelt tugevuse sünonüüm.--Ken 2. oktoober 2007, kell 18:07 (UTC)

Kui jutt on heliallika võnkumise amplituudist, siis konstandiga peaks olema tegemist ainult siis, kui vähemalt kaugus heliallikast ja keskkond on fikseeritud. Andres 2. oktoober 2007, kell 19:24 (UTC)

3. Kas kellelgi oleks välja pakkuda füüsiku koostatud helivaljuse definitsiooni? Praegune on: "Helivaljus L on heli intensiivsuse I tajumise sõltuvus helikõrgusest (helisagedusest)." --Andrus Kallastu 2. oktoober 2007, kell 22:25 (UTC)

Kui helivaljus on sama mis loudness (ja TTSS järgi see nii on), siis tal polegi füüsikalist definitsiooni, vaid tegu on psühhofüüsika mõistega. Tundub, et ma olen tõlgendanud ENE lauset "Helivaljuseks nimetatakse helitaju subjektiivset mõõtu, mis on võrdeline helirõhu (ja seega ka helitugevuse) logaritmiga" valesti. Asi on selles, et võrdetegurit mõjutavad ka sagedus ja kestus. Sõltuvus on keruline ja peale selle ei lange ka eri inimestel kokku. Andres 3. oktoober 2007, kell 06:40 (UTC)