Viini Rahvaooper

Viini Rahvaooper (saksa keeles Volksoper Wien) on Viini suuruselt teine teatrimaja. See asub IX linnaringkonnas Alsergrundis aadressil Währinger Straße 78. Teater spetsialiseerub peamiselt koomiliste ooperite, operettide ja muusikalide ettekandmisele, kuid esitatakse ka balletietendusi. Hooaeg sealses repertuaariteatris kestab septembrist juunini.

Viini Rahvaooper
Volksoper Wien
Ooperimaja esifassaad
Üldandmed
Asukoht	Austria pealinn Viin
Koordinaadid	48° 13′ 28,2″ N, 16° 21′ 1,4″ E
www.volksoper.at

Ajalugu

Peasissekäik

Hoone küljele maalitud tähed, mis moodustavad sõna Volksoper

Eesriie

Istmeplaan

1897. aastal asutasid Viini linna kultuurilembelised kodanikud Kaiserjubiläum-Stadttheater-Vereini (Keiserliku Juubeli Riigiteatrite Liit) eesmärgiga ehitada keiser Franz Joseph I valitsemise 50. aastapäevaks uus teatrimaja saksakeelsete näidendite esitamiseks. Teater ehitati arhitektide, vabahärra Franz von Kraußi ja Alexander Grafi projekti järgi. Ehitustööd algasid 1898. aasta märtsis, läksid maksma 810 000 kuldnat ja kestsid vaid napilt 10 kuud. Uus kõneteatri hoone sai nimeks Kaiserjubiläum Stadttheater (1473 kohta).

Teater avati 14. detsembril 1898 Heinrich von Kleisti draama "Die Hermannsschlacht" („Hermanni lahing”) esitamisega. Pidulikku avamist varjutas tugevalt asjaolu, et keiser ise jäi perekondlikel põhjustel maja avamisest eemale, kuna tema abikaasa Elisabeth oli kolm kuud varem mõrvatud. Riigiteatrite Liidul oli antisemiitlik põhikiri, mistõttu tollane pealavastaja Adam Müller-Guttenbrunn määras, et lava on avatud vaid aaria talentidele, esineda võivad ainult kristlikud näitlejad ning esitada saab üksnes kristlike kirjanike teoseid. Äärmuslikud propagandatükid keelustati kohalike võimuorganite poolt. Selline repertuaaripoliitika tõi teatrile kaasa juba 1903. aastal pankroti.

1. septembril 1903 läks teatri juhtimine üle ooperilaulja, ooperilavastaja ja laulupedagoog Rainer Simonsile. Ta jätkas esialgu saksakeelsete sõnalavastuse repertuaari võtmist oma eelkäija vaimus, kuid astus ka esimesed sammud muusikateatri suunas. 1906. aastal palkas ta muusikajuhiks noore Alexander von Zemlinsky ja kanti ette Carl Maria von Weberi "Preciosa". Hooajal 1904/1905 tegutses teater juba nime Volksoper all, loobuti sõnalavastuste esitamisest ning repertuaari moodustasid koomilised ooperid ja operetid. See tagas publiku suure huvi teatri mängukava vastu. 1906–1908. aastatel võeti repertuaari ka tõsiseid oopereid. Pärast paljusid üliedukaid aastaid pidi Volksoper alates 1925. aastast võitlema inflatsiooniga ja majanduslike raskustega. 5. juulil 1928 teater suleti ja avati uuesti alles 5. novembril 1929 kui Neues Wiener Schauspielhaus.

Pärast Austria annekteerimist hitlerlaste poolt 1938. aastal võttis teatri juhtimise üle Viini linnavalitsus ja pani teatrile nimeks Städtische Wiener Volksoper (Viini Riiklik Rahvaooper), mis hiljem nimetati ümber Opernhaus der Stadt Wieniks (Viini linna ooperimaja). Natside valitsemise ajal järgis teatri juhtkond karmilt 1903. aasta antisemiitlikku tegevuspoliitikat. Hoone renoveeriti täielikult 1938. aastal. Pärast seda, kui kõik teatrid olid alates 1. septembrist 1944 keelatud ja mõned Viini kinod olid juba õhurünnakutes hävitatud, sai Volksoperist mitmeks kuuks 1550 istekohaga linna suuruselt teine kino.

Pärast Teist maailmasõda aastatel 1945-1955 toimis Volksoper sõjas hävinud Viini Riigiooperi residentsina. Pärast taastatud Riigiooperi hoone avamist 1955. aastal sai Volksoperist taas iseseisev muusikateater ooperite, operettide ja muusikalide ettekandmiseks.

Aastatel 1961–1963 tehti teatrimajas kapitaalremont ja laiendati seda. Suurendati lavataguseid ruume, rajati proovide lava ja suur balletisaal, ehitati uus kontoritiib koos kõrvallavaga, lava sai pöördlava ja kaasaegse valgustussüsteemi. Lava laius on 17,2 meetrit ja lava sügavus 19 meetrit.

Septembrist 1991 kuni juunini 1996 juhtis linnavalitsus Volksoperit ja Staatsoperit ühiselt. Selle aja jooksul palgati mõlemasse majja lauljaid korraga. Etendused toimusid autonoomselt, kuna mõlemal teatril olid erinevad prioriteedid. Volksoperist sai 1998. aasta föderaalteatrite ümberkorraldamise seaduse järgi taas juriidiliselt iseseisev ettevõte.

Volksoperis on esinenud rahvusvahelise tuntusega solistid Paula Löwe, Gustav Matzner, Maria Jeritza, Leo Slezak, Max Hansen, John Gilbert, Richard Tauber jt. Alates 1997. aastast on teatri solistiks eesti metsosopran Annely Peebo.

2020. aasta koroonapandeemia ajal oli teater 300 päeva suletud. Alates 2022. aasta septembrist on Lotte de Beer teatri kunstiline juht. Omer Meir Wellber on muusikajuht kuni 2027/2028. aasta hooaja alguseni.

Esmaettekanded Volksoperis

• Max Egger, Frau Holda (ooper, 1908)
• Oscar Straus, Im Tal der Liebe (operett, 1909)
• Alexander von Zemlinsky, Kleider machen Leute (ooper, 1910)
• Wilhelm Kienzl, Der Kuhreigen (muusikaline näidend, 1911)
• Marziano Perosi, Pompeji Marziano Perosi(ooper, 1912)
• Heinrich Reinhardt, Napoleon und die Frauen (operett, 1912)
• Eugen d'Albert, Liebesketten (ooper, 1912)
• Oscar Straus, Die himmelblaue Zeit (operett, 1914)
• Heinrich Reinhardt, Der Gast des Königs (operett, 1916)
• Robert Konta, Der Kohlenpeter (ooper, 1916)
• Wilhelm Kienzl, Das Testament (muusikaline komöödia, 1916)
• Max von Oberleithner, Der eiserne Heiland (ooper, 1917)
• Julius Bittner, Der liebe Augustin (ooper, 1917)
• Josef Reiter, Der Tell (ooper, 1917)
• Josef Heller, Frauenlist (ooper, 1917)
• Frédéric Chopin, Der weiße Adler (ooper, 1917)
• Oscar Straus, Die galante Markgräfin (operett, 1919)
• Marco Frank, Eroica (ooper, 1919)
• Lio Hans, Maria von Magdala (ooper, 1919)
• Oskar Stella, Die drei Freier (ooper, 1919)
• Hans Duhan, Mozart (Singspiel, 1923)
• Arnold Schönberg, Die glückliche Hand (muusikaline draama, 1924)
• Fred Raymond, Ich hab mein Herz in Heidelberg verloren (Singspiel, 1927)
• Edmund Eysler, Das ist die erste Liebelei (operett, 1934)
• Jara Beneš, Auf der grünen Wiese (operett, 1936)
• Friedrich Bayer, Dorothea (ooper, 1940)
• Robert Stolz, Frühjahrsparade (operett, 1964)
• Franz Salmhofer, Dreikönig (ooper, 1970)
• Rudolf Weishappel, König Nicolo (ooper, 1972)
• Marcel Rubin, Kleider machen Leute (ooper, 1973)
• Franz Alfons Wolpert, Der eingebildete Kranke (ooper, 1975)
• Arthur Sullivan, Gilbert & Sullivan (revüü-operett, 1983)
• Heinz Karl Gruber ja Richard Bletschacher, Gomorra oder Wie Ihr es verdient (ooper, 1993)
• Max Nagl, Felix. Oder von einem, der auszog das Gruseln zu lernen (džässooper, 2002)
• Christian Kolonovits, Antonia und der Reißteufel (laste popooper, 2009)
• Christian Kolonovits, Vivaldi – Die fünfte Jahreszeit (rokkooper, 2017)
• Moritz Eggert, Die letzte Verschwörung (müütiline operett, 2023)

Vaata ka

• Währinger Straße-Volksoperi metroojaam

Allikad

• Volksoper Wieni koduleht (volksoper.at)
• Thierry Beauvert. Opera Houses of the World, New York, 1995
• Tiit Made. Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012

Välislingid

• Viini Rahvaooperi koduleht