Vickersi kõvadus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Vickersi kõvadus on katseliselt leitav materjali kõvadus, mille määramiseks surutakse materjali teemantpüramiid ning mõõdetakse tekkinud jäljendi diagonaalide pikkused. Meetodi töötasid välja 1921. aastal Robert L. Smith ja George E. Sandland töötades Vickers Ltd- s[1]. Erinevalt teistest kõvaduse määramise meetoditest, saab Vickersi meetodit kasutada väga paljudel erinevatel materjalidel ilma et peaks vahetama seadme otsikut või mõõteskaalat[2]. Silmas tuleb pidada, et mõõdetava materjali paksus oleks vähemalt 2,5 korda suurem jäljendi diameetrist[3]. Kõvaduse leidmiseks kasutatakse järgnevat valemit[4]:
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2020) |
,
kus:
F - jõud, N;
A - jälje pindala, mm²;
a - püramiidi tahkude vaheline nurk 136°;
d - jälje diagonaal, mm;