![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/Protium_deuterium_tritium.jpg/640px-Protium_deuterium_tritium.jpg&w=640&q=50)
Vesiniku isotoobid
From Wikipedia, the free encyclopedia
Vesiniku isotoopideks nimetatakse tema teisendeid, mille aatomid koosnevad ühest prootonist ja ühest elektronist, kuid aatomituumad sisaldavad erineva arvu neutroneid.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6c/Protium_deuterium_tritium.jpg/640px-Protium_deuterium_tritium.jpg)
Vesinikul on kolm looduslikku isotoopi: 1H, 2H ja 3H. Vesinik on ainus element, mille isotoopidel on erinevad nimetused.
- Prootium (1H ehk tavaline vesinik H massiarvuga 1) on looduses kõige enam levinud isotoop (99,98%), mille tuumas ei ole ühtki neutroni
- Deuteerium (2H ehk D massiarvuga 2) on teine stabiilne isotoop , mille aatomituumas on 1 prooton ja 1 neutron. Deuteerium moodustab 0,0026–0,0184% looduslikust vesinikust. Oluliselt deuteeriumiga rikastatud vett nimetatakse raskeks veeks.
- Triitium (3H ehk T massiarvuga 3) on radioaktiivne isotoop (poolestusaeg 12,32 aastat), mille aatomituum sisaldab 2 neutronit.
- Teised vesiniku isotoobid (4H, 5H, 6H, 7H) on saadud sünteetiliselt.