Tegusõnafraas

Tegusõnafraas ehk verbifraas on fraas, mille peasõna on tegusõna. Tegusõnafraas koosneb tegusõnast ning ühest või mitmest laiendist. Tegusõna väljendab lauses tegevust, seisundit või protsessi:

Kalamees [luges võrguväljaannet.]
Metsmaasikad [valmivad soojade ja päiksepaisteliste ilmadega.]

Tegusõnafraasi peasõna ja laiendite vahel on rektsiooniseos, sest tegusõna sisust sõltub laiendite olemasolu ja kääne lauses. Tegusõnale alistuvad laiendid on sihitis, määrus ja öeldistäide.

Alus ei kuulu tegusõnafraasi sisse, sest öeldise ja aluse vahel on predikatsiooniseos:

ühelt poolt sõltumine ehk rektsioon s.t öeldis mõjutab aluse käänet: Mati jookseb.
teiselt poolt ühildumine ehk kongruents s.t. alus tingib öeldise isiku- ja arvuvormi, nõudes kindlas vormis laiendit: Hobune hirnub.

Predikatsiooniseose tulemusel tekib lause, mitte fraas: Ema ja poeg istuvad Kadrioru pargis ning naudivad päikselist pärastlõunat.

Tegusõnafraasi peasõna vorm

Tegusõnafraasi peasõna vormi järgi jagunevad tegusõnafraasid finiit- ja infiniitfraasideks.

Finiitfraasi peasõnaks on tegusõna finiitne ehk pöördeline vorm, mis väljendab tegevust ning mis võib ka üksi lausena toimida: Sööb saia. Isa kuulab raadiot. Fotograaf ilmutas huvi. Müristab! Tulen!
Infiniitfraasi peasõnaks on tegusõna infiniitne ehk käändeline vorm: Karl tahtis hirmsasti palli mängida. Ümber puu jooksev poiss komistas vastu kändu.

Mati Erelti järgi ei loeta tegusõna finiitse ehk pöördelise vormi ümber tekkivat fraasi omaette fraasiliigiks ning erinevalt infiniitsest verbist võib finiitne verb seostuda alusega, mille olemasolu ja tähendusklass olenevad verbist samamoodi kui verbi muud laiendid. Juhul kui arvame aluse verbifraasi osaks, siis tuleks tervet lauset pidada tegusõnafraasiks. Sellest tulenevalt sarnaneb tüüpilise fraasiga rohkem tegusõna käändeline vorm, kus alust olla ei saa.

Finiitverbi ehk tegusõna pöördelist ühendit koos muude laienditega peale aluse (mis fraasistruktuurigrammatika järgi on verbiraas) nimetab Mati Erelt traditsioonilise süntaksi kombel öeldisrühmaks.

Tegusõnafraasi laiendliikmed

Tegusõna on lause grammatilise ja semantilise struktuuri kese: tegusõna tähendusest sõltub tema laiendite olemasolu, tähendus ja vorm. Tegusõnafraasi laiendliikmed sõltuvad fraasi põhjast erineval määral ja neil on erinev funktsioon. Tegusõna laiendiks võib olla mis tahes lauseliige v.a. täiend.

Seotud laiendid on kohustuslikud ja väljendavad sündmuse osalisi ning sõltuvad tegusõnast nii sisult kui ka vormilt: Õpilane (seotud laiend) küsis küsimuse (seotud laiend).
Vabad laiendid pole lauses kohustuslikud ja need väljendavad sündmuse kohta, aega või asjaolusid. Vabad laiendid sõltuvad tegusõnast minimaalselt. Isa (seotud laiend) vaatab diivanil (vaba laiend) telekast (vaba laiend) jalgpalli (seotud laiend).

Tüüpilised tegusõnafraasid on näiteks lõi palli, on ilus, elab väikeses külas, andis õpiku Marile, elab ema juures.

Eesti tegusõnafraasi omadused

Eesti tegusõnafraasid on asendatavad s.t tegusõnafraase on võimalik vastastikku asendada- lauses Kersti kukkus kõrgelt kaljult alla võib tegusõnafraasi kukkus kõrgelt kaljult alla asendada samaväärsega,nt puhkes nutma.
Tegusõnafraas tekib rektsiooniseose tõttu, kuna tegusõna sisust sõltub laiendi kääne: nt ostis raamatu (mille?), luges raamatut (mida?), räägin sinust (kellest?), tutvun sinuga (kellega?), ema ja tütar räägivad ilmast (millest?).
Tegusõnafraas ei liigu lauses tervikuna, vrd postiljon toob iga päev värske ajalehe, iga päev toob postiljon värske ajalehe.
Tegusõnafraasi saab üldlaiendiga (näiteks loodetavasti, ilmselt) lõhkuda, vrd Kersti jõudis tööle; Kersti jõudis ilmselt tööle.

Vaata ka

Välislingid

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
Erelt, Mati. 2013. Eesti keele lauseõpetus: sissejuhatus öeldis. Tartu: Tartu Ülikooli Eesti keele osakonna preprindid 4