Vecmīlgrāvis

Vecmīlgrāvis on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 6,073 km². Asub Ķīšezersist välja voolava Mīlgrāvise kanali kaldal. Asum piirneb põhjas Vecdaugava ja Trīsciemsiga, lõunas aga Mīlgrāvisega. 24 949 elanikku (2010).

Ziemeļblāzma jaam Vecmīlgrāvises

Vecmīlgrāvise asendikaart

Asumi aladel eristatakse veel väiksemaid piirkondi. Nii asub läänes sadama ümber Rīnūži ja asumi keskosa kannab nime Ziemeļblāzma.

Vecmīlgrāvis asub üldiselt madalal ja tasasel alal, mis ulatub 2–5 meetrit üle merepinna. Asumi keskosas Ziemeļblāzmas asuvad aga rannaluited. Neist kõrgeim ulatub 21 meetrit üle merepinna.

Ajalugu

Vecmīlgrāvis kujunes Ķīšezersi järvest välja voolava Mīlgrāvise kanali põhjakaldale. Kanal tekkis aastal 1266, mil Dünamünde klooster kaevas oma vesiveski tarvis Ķīšezersi järvele uue väljavoolu, kuigi kanal jälgis seal varem voolanud Dūņupe oja sängi. Kanal sai nimeks Mühlen Graben (tõlkes Veskikraav), millest aja jooksul kujunes lätipärane Mīlgrāvis.

XVII sajandil oli asumi territooriumil tõenäoliselt veski juurde kujunenud Mīlgrāvise mõis, lisaks asusid kanali ääres veel kaks kaluriküla, Rīnūži ja Ziemeļblāzma. Toona asutati Rīnūžisse vanim teadaolev Riia kalmistu – Vecmīlgrāvise kalmistu. XVIII sajandil (1788. aastal) ehitati kalmistu juurde ka kirik, mille torni kasutati ühtlasi majakana. Aastal 1876 hakati kirikut remontima, ühtlasi asutati Krišjānis Valdemārsi ettevõtmisel selle juurde ka merekool, mis tegutses Esimese maailmasõjani.

XIX sajandi teisel poolel algas asumi alal intensiivsem ehitustegevus. Aastal 1887 ehitas lätlasest ettevõtja ja metseen Augusts Dombrovskis sinna saekoja. Aastal 1900 ehitas ta tööliste lastele kooli ja Riia esimese lasteaia. Aastal 1913 rajas ta veel kultuurimaja. XX sajandi alguses lasi ta ehitada oma tütre järgi nime saanud Emmas iela, mis on kultuurimälestisena kaitse all.

Aastal 1907 rajati asumisse Burtnieku namas – kultuuritegelaste pansion. Idee autor oli Krišjānis Barons. Lisaks temale elasid ja puhkasid seal veel näiteks Kārlis Skalbe ja Jānis Jaunsudrabiņš. Seal peeti kirjandusõhtuid, toimus ka kontserte. Tänapäeval asub majas muusikakool.

Aastal 1922 liideti asum Riia linnaga, aga reaalse sisu omandas see alles aastal 1934, mil avati üle Mīlgrāvise kanali viiv sild.

Aastal 1933 avati Riia–Ruhja raudteel Rīnūži peatus, ühtlasi rajati ka harutee Rīnūži sadamasse. Aastast 1939 kannab see nime Ziemeļblāzma.

1950. aastatel hakati seniste puitmajade vahele püstitama paneelidest korterelamuid. Teine suurem ehitusperiood oli 1970. aastatel. Aastail 1952–1955 oli Vecmīlgrāvis halduslikult Riia linnale alluv alev.

Tänapäeval asub Vecmīlgrāvises Riia kalasadam, mis on traallaevade ja külmutuslaevade baasiks. Lisaks asub sadamas veel laevaremonditehas. Teine sadam asumi aladel on naftaterminal.

Kuulsaid elanikke

• Christian Heinrich Pander – paleontoloog
• Kārlis Skalbe – läti kirjanik
• Krišjānis Barons – läti rahvusliku liikumise tegelane
• Vilis Lācis – Läti kirjanik ja poliitik
• Augusts Dombrovskis – läti ettevõtja ja metseen

Välislingid

• Vecmīlgrāvise koduleht (läti keeles)
• Vecmīlgrāvis portaalis CitaRiga (läti keeles)